Ligi 6500 Saksamaalt väljasaadetud inimest on viimase kolme aasta jooksul riiki tagasi hiilinud, teatas politsei ajalehele Bild.
Tuhanded Saksamaalt väljasaadetud lipsavad riiki tagasi
Aastatel 2020-2022 kasvas tagasipöördujate arv 74 protsenti. Arvud ei sisalda Ukraina sõjapõgenikke.
Ainuüksi selle aasta jaanuaris registreeris föderaalpolitsei 184 juhtumit.
Raporti tulemusel puhkeb tõenäoliselt taas arutelu riigi suutmatuse üle tagasilükatud varjupaigataotluseid süstemaatiliselt menetleda - isegi, kui taotlejatel on teadaolevad kriminaalkaristused.
Hiljuti on meedias esile tõstetud mitmeid juhtumeid, sealhulgas eelmisel kuul toimunud noarünnaku väidetav toimepanija, kes oli 33-aastane kriminaalkorras karistatud palestiinlane.
Kaks Saksamaalt väljaheidetud seksuaalkuritegusid sooritanud Afganistani kodanikku leiti taas samuti riigist.
Opositsioon nõuab karmimat piirikontrolli
«Need arvud näitavad tohutuid lünki [siseminister Nancy] Faeseri julgeolekupoliitikas,» ütles opositsioonilise Kristlik-Demokraatliku liidu (CDU) esindaja Stefan Heck.
Heck, kes kuulub Saksamaa parlamendi sise- ja siseasjade komisjoni, ütles ajalehele Bild: «Lõppkokkuvõttes aitab ainult tõhus kontroll piiridel takistada ebaseaduslikku tagasipöördumist».
Olles 2015-16. aasta rändekriisi ajal vastu võtnud 1,2 miljonit sisserändajat ja pagulast, on Saksamaal pärast COVID-pandeemia ajal toimunud langust taas suur sisseränne.
Eelmisel aastal esitati riikliku rände- ja pagulasameti (BAMF) andmetel kokku 244 132 varjupaigataotlust, peamiselt Süüriast, Afganistanist ja Türgist. Arvud ei sisalda miljonit sõjapõgenikku Ukrainast.
Viiendik taotlustest lükatakse tagasi: kuigi mõned ebaedukad taotlejad saadeti Saksamaalt välja, anti 13 protsenti juhtudest väljasaatmiskeeld, kuna põgenike päritoluriik oli ebaturvaline.
Sellistel juhtudel võivad taotlejad jääda ajutiselt Saksamaale.
Saabuvate sisserändajate tohutu hulk on põhjustanud varjupaigataotluste mahajäämuse. Eelmise aasta lõpu seisuga oli BAMFi andmetel 136 448 taotlust ikka veel vastuseta.
Saksamaa vasaktsentristlik koalitsioonivalitsus lubas 2021. aasta detsembris ametisse tulles kiirendada ebaõnnestunud varjupaigataotlejate väljasaatmist, kuid kriitikute sõnul on vähe muutunud.