INTERVJUU ⟩ Kaljulaid: ukrainlastele on seis pigem meeleheide kui hurraa

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi kuulus lause, et küüti pole vaja, andke mulle moona, muutis mõtlemist, ütleb president Kersti Kaljulaid. Foto: Konstantin Sednev

Kiievi esindajaile lubati Münchenis, et neid toetatakse lõpuni, aga ukrainlased ise ütlesid, et nad ei taha toetust mitte lõpu, vaid võiduni, rääkis president Kersti Kaljulaid julgeolekukonverentsi lõpus Postimehele antud intervjuus.

Kuivõrd on ukrainlaste suhtes mõistmine kasvanud? Siit-sealt tuleb välja, et tegelikult nad palusid juba eelmisel aastal palju rohkem tuge, kui nad said. Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba ütles pressiga kohtudes otse välja, et talle öeldi eelmisel aastal Münchenis, et ega te üle 24–48 tunni vastu ei pea…

Ma üldse ei imesta. Ka mina nägin eelmine aasta välja üsna lollakas, kui ütlesin, et olen täiesti kindel, et nad võitlevad. Kõik arvasid, et piirid on ju lahti, nad põgenevad sealt miljonite kaupa. Mis on ka juhtunud, aga enamasti on lahkunud naised-lapsed.

Eelmisel aastal, jah, tuli vaielda. Mitte keegi siin ei võtnud väga tõsiselt võimalust, et ukrainlased suudavad vastu panna. Seda uskusid üsna vähesed. Ja loomulikult keegi ei olnud siis valmis ka aitama. Pigem oldigi valmis tegelema tagajärgedega. Valmistuti selleks, mis siis saab, kui Kiiev on üle võetud.

Aga [Ukraina presidendi] Volodõmõr Zelenskõi kuulus lause, et küüti pole vaja, andke mulle moona, muutis mõtlemist. See mõtlemine muidugi muutub siiamaani. Iga kord, kui on vaja astuda järgmine samm, siis see on natuke ei-ei-ei ja lõpuks jah. Aga see kõik käib ju ukrainlaste elude arvelt. Sellest ka nende kärsitus: me saame lõpuks kõik, aga miks see teil nii kaua aega võtab. See on põhjendatud etteheide.