Kohtumist Julia Paevska (54) ehk Tairaga tuli Posti­mehel oodata kaheksa kuud. Selle aja sisse mahtus hulk sõnumeid, telefonikõnesid, vestlusi ukrainlaste vapruse ühte sümbolit tundvate inimestega. Rohkem kui üks kord tekkis tunne, et tallame tühja tuult.

Esimene kokkusaamine sõjavangide peresid ja juba vabadusse pääsenud võitlejaid abistava Mrija fondi avaüritusel Kiievis kujunes üsna põgusaks. Püstijalu vestlus pubi koridoris kahe turske selli pilgu all vältas võib-olla kümme minutit. Samal ajal vooris koridori kaudu õue suitsetama hulk kohale kutsutud külalisi. Paljud tahtsid kasutada võimalust Tairaga mõni sõna juttu ajada.

Kinkisin kolm kuud venelaste käes sõjavangis olnud (õigem oleks küll öelda inimröövi ohvriks langenud) ja mullu juuni keskel vahetustehingu järel kodumaale tagasi toodud Tairale tillukese ristikujulise märgi. Sellel on kujutatud Ukraina ja Eesti lippu ning see kannab lihtsat sõnumit: sama taevas, sama lootus. Öeldu läks muidu tõsise olekuga naisele südamesse.

Kommentaarid
Copy