BLOGI JA VIDEO AASTAKÕNEST ⟩ Putin lubas jätkata sõda Ukrainas ja tõrjuda lääne relvad Venemaa piirilt (16)
/nginx/o/2023/02/21/15151182t1hfa74.jpg)
Venemaa president Vladimir Putin pidas täna Moskvas kõne olukorrast riigis, lubades jätkata sõjategevust Ukrainas ja tõrjuda relvi, mida lääs saadab nende piirile.
«Sammhaaval, hoolikalt ja süstemaatiliselt lahendame eesmärke, millega oleme silmitsi,» ütles Putin pöördumises föderaalassambleele. «Samas, ja te teate seda hästi, tegime kõik võimaliku, tõesti kõik võimaliku, et see probleem rahumeelsete vahenditega lahendada. Pidasime kannatlikult läbirääkimisi, et leida sellest keerulisest tülist rahumeelne väljapääs. Aga meie selja taga valmistati ette hoopis teistsugune stsenaarium.»
Ta süüdistas Ukraina sõja eskaleerumises lääneriike, väites, et juba enne seda, kui Venemaa alustas niinimetatud sõjalist erioperatsiooni, pidas Kiiev läänega läbirääkimisi õhutõrjesüsteemide, lennukite ja muu raske sõjatehnika tarnimise üle Ukrainale. «Vastutus Ukraina konflikti õhutamise, selle eskaleerumise, ohvrite arvu eest lasub täielikult lääne eliidil,» väitis Putin.
Putini väitel vastab Venemaa asjakohaselt plaanile muuta Ukraina konflikt üleilmseks vastasseisuks ning kinnitas, et Venemaad ei ole lahinguväljal võimalik lüüa.
/nginx/o/2023/02/21/15150957t1hcdff.jpg)
«Lääne eliit ei varja oma eesmärki: suruda Venemaale peale, nagu öeldakse, see on otsene kõne, «Venemaa strateegiline lüüasaamine». Mida see tähendab? Mis see meie jaoks on? See tähendab teha meile üks kord lõpp,» ütles Putin aastakõnes Venemaa föderaalkogule. «See tähendab, et nad kavatsevad viia kohaliku konflikti üleilmse vastasseisu järku. Täpselt nii mõistame seda kõike meie ja reageerime vastavalt.»
«Antud juhul räägime meie riigi olemasolust,» rõhutas Putin. «Kuid nad ei pruugi mõista, et lahinguväljal on Venemaad võimatu võita.»
Mida kaugemale ulatuvaid relvasüsteeme lääs Ukrainale tarnib, seda kaugemale hakkab Venemaa tõrjuma ohte oma piiridelt, ütles Putin.
«Kõigile peaks olema selge üks asjaolu: mida rohkem jõuab Ukrainasse kaugele ulatuvaid lääne relvasüsteeme, seda kaugemale oleme sunnitud nihutama ohu oma piiridest. See on loomulik,» väitis Putin kõnes föderaalkogule.
Ta märkis, et lääs kasutab Ukrainat nii Venemaa-vastase rammi kui ka polügoonina.
«Ma ei peatu praegu üksikasjalikult lääne katsetel saavutada vaenutegevuses murrangut, nende plaanidel suurendada sõjalisi tarneid. Kõik teavad seda juba hästi,» lisas president.
Putini väitel korraldatakse seetõttu Venemaa vastu järjest ägedamaid teaberünnakuid.
«Sihtmärgiks on ennekõike noored inimesed, noorte põlvkond,» lisas ta, süüdistades läänt pidevas valetamises, ajaloofaktide moonutamises ning rünnakutes Vene kultuuri, Vene õigeusu kiriku ja teiste usuühenduste vastu.
Putin lubas ka sõnavõtus, et Venemaa presidendivalimised peetakse 2024. aastal ja korraldatakse ranges kooskõlas seadusega.
«Tahan rõhutada, et nii selle aasta septembris toimuvad kohalike ja piirkondlike omavalitsuste valimised kui ka 2024. aasta presidendivalimised toimuvad ranges kooskõlas seadusega, järgides kõiki demokraatlikke põhiseaduslikke protseduure,» teatas ta.
Presidendi sõnul on «valimised alati mitmesugused lähenemised sotsiaalsete ja majandusküsimuste lahendamisele.»
«Samas on peamised poliitilised jõud konsolideerunud ja peamises ühte meelt. Meie kõigi jaoks on põhiline inimeste julgeolek ja heaolu, iseseisvus ja rahvuslikud huvid,» ütles Putin.
Ta rõhutas, et riigi suveräänsuse alus, jõu allikas on Venemaa rahvas.
«Meie kodanike õigused ja vabadused on puutumatud. Need on tagatud põhiseadusega. Ja me ei tagane nendest vaatamata välistele väljakutsetele ja ohtudele,» lubas president.
Kõne toimus kolm päeva enne seda, kui möödub aasta kallaletungist Ukrainale ja täpselt aasta tagasi pidas Putin kõne, milles tunnustas Ukrainale kuuluvate separatistlike Luhanski ja Donetski isehakanud vabariigi iseseisvust.
Viimati pidas Putin aastakõne 2021. aastal. Mullu jättis ta traditsioonilise pöördumise föderaalassambleele vahele. Venemaa põhiseaduse järgi peaks president esinema pöördumisega parlamendi poole korra aastas.