Kuidas on sõda Ukrainas muutnud Saksamaad

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi (vasakul) ja Saksa kantsler Olaf Scholz Kiievis 16. juuni 2022. Foto: SERGEI SUPINSKY/AFP/Scanpix

Kui Saksa liidukantsleril Olaf Scholzil võttis aega vaid mõned päevad, mille jooksul kuulutada välja murrangulisi muutusi Saksamaa sõjaväe-, välis- ja majanduspoliitika puhul seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse, siis aasta hiljem on tal tükk tegu, et oma ambitsioonikaid plaane sisepoliitiliselt söödavaks muuta.

Saksamaa lubas 100 miljardit eurot armee kaasajastamisse, saata relvastust Kiievile ning haakida end lahti Vene energiaikkest.

Holokausti pärast häbitundega elanud sõjajärgne Saksamaa on katsunud maailmaareenil astuda ettevaatlikult ning püüelnud patsifistliku lähenemise poole, mis puudutab konflikte. Alles pärast jõulist survet NATO-lt 1999. aastal liitus Saksa armee ühisoperatsiooniga Kosovos. Seni oli Berliin rõõmuga võtnud endale Euroopa majandusliidri, ent mitte sõjalise suurriigi rolli.