/nginx/o/2020/11/11/13469793t1hff6b.jpg)
/nginx/o/2023/02/21/15152695t1hf5b5.jpg)
- Irpinis näitasid tugevat võitlusvaimu kohaliku territoriaalkaitse võitlejad.
- Otsa leidnud Vene üksused olid hea ettevalmistuse ja relvastusega.
- Eriüksuse liikmed said sõjategevuses sootuks teistsuguse kogemuse.
Sõja esimese päeva hommik algas Ukraina rahvuskaardi taktikalise eriüksuse Omega liikmete jaoks täpselt nagu enamikul teistel. Üksus aeti 24. veebruaril häirega jalule ja juba mõni hetk hiljem sai sõjaväeosa esimesed raketitabamused.
Tulevahetus algas kella 4.40–4.50 paiku. Kogunemise ja varustuse jagamise ajal lendas Omega Kiievi lähistel asuvasse baasi kaks raketti. Vene relvajõudude sihtmärgid olid valitud hästi, kuid tabamused osutusid ebatäpseks, meenutas Omega üksuse majori auastmes ohvitser kutsungiga Tšehh usutluses Postimehele. «Valdavalt tabasid raketilöögid sõjaväeosasid, juhtimispunkte ja staape.»
Taktikaline eriüksus Omega
:format(webp)/nginx/o/2023/02/21/15152696t1hc90b.jpg)
- Ukraina rahvuskaardi (NGU) taktikaline eriüksus Omega moodustati 4. aprillil 2003 siseministeeriumi sisevägede ülema korraldusel. 2015. aastast allub üksus NGU peavalitsusele.
- Tegemist on eraldiseisva üksusega, mille rahuaja ülesannete hulka kuulub võitlus terrorismiga: pantvangide vabastamine, ebaseaduslike relvagrupeeringute likvideerimine, aga ka eriti tähtsate isikute kaitse. Praegu julgestab üksus muu hulgas relvasaadetisi ja diplomaatilisi esindusi.
- Üksuse liikmed on koolitatud tegutsema äärmuslikes tingimustes, sinna kuuluvad eriväljaõppe saanud langevarjurid, lahingujujad, mägede spetsialistid jt. Omega moodustab ühtlasi reservi, mis aitab vajadusel tagada avalikku korda Ukraina linnades.
- Suurematest operatsioonidest on Omega liikmed osalenud varem Kramatorski lennuvälja ja Slovjanski linna vabastamises. Venemaa sissetungi alguses möödunud aasta veebruaris julgestas üksus mitme välissaatkonna evakuatsiooni ning hiljem osales nende rünnakrühm lahingutes Irpinis.
- Üksuse embleemil on täht oomega, mis on kreeka tähestikus viimane ning mis tähendab Omega liikmete jaoks lõplikku, viimast sõna.
Edasi arenes kõik väga kiiresti. Omegani jõudis info, et vaenlase üksused lähenevad Kiievile. Vene relvajõudude dessant oli maandunud Hostomelis, samuti edenes vaenlane kiiresti Butša ja Irpini suunal. «Kadõrovi (Tšetšeeni liider Ramzan Kadõrov – M. M.) plaani marssida lippude lehvides Kiievisse ja haarata enda kätte valitsuskvartal tabas täielik fiasko. See ebaõnnestus, kuna kõik linna viivad sillad olid õhku lastud ning ühendusteed blokeeritud,» kõneles Tšehh.
«Samal ajal formeeriti territoriaalkaitse üksuseid. Inimesed tulid kutsumata kokku. Neile jagati välja relvad. Ümber Kiievi hakati kohe kaevama kaevikuid ja rajama kaitseliine. Kõik mõistsid, et sõda on alanud ja tuleb kaitsta meie linnu, külasid, peresid, meie riiki.»
Kiievis liikusid veepudelitega sabotöörid
Tšehhi sõnul puudub info selle kohta, nagu oleks mõnel diversioonigrupil õnnestunud murda Kiievi kesklinna, kus asub valitsuskvartal ning käib koos riigi kõrgeim poliitiline ja sõjaline juhtkond, ehkki katseid tehti.
Samas möönis ta, et liikvel olid venelaste agendid, kelle ülesanne oli n-ö märkida strateegilise tähtsusega hooneid. «Näiteks jalutasid linnatänavail kahtlased inimesed, pooleteiseliitrised veepudelid kaenla all. Juba selline käitumine on kahtlane: keegi ei paneks seda imeks kuumal suvel, kui tekib vajadus juua palju vett, aga meil oli talv!» rääkis ta. «Need pudelid asetati teatud kohtadesse, et näidata kätte meie sõjaväeosade asukohad. Ka majakatustele pandi sarnaseid, elektroonilisi koordinaate edastavaid märke, mis juhatasid lennukeid sihtmärkide pihta rakette laskma.»
:format(webp)/nginx/o/2023/02/21/15152698t1heeec.jpg)
Omega võitlejatest moodustati mitu väiksemat rühma, kelle ülesanne oli võtta enda kontrolli alla mitu Kiievisse viivat suunda ja elimineerida vaenlase diversioonigruppe. «Esimene tulekontakt vaenlasega oli veebruari lõpus Hutas (küla Kiievi oblastis – M. M.),» tähendas Tšehh ja põhjendas samas, miks neid kohe alguses lahingusse ei saadetud: «Kuna meie üksus reageerib eriolukordades, tuli oodata juhtkonna korraldusi. Vaenlase pealetungi tõrjumise võtsid esimestel päevadel enda peale Ukraina relvajõudude ja territoriaalkaitse üksused. Samas meile antud ülesanded me täitsime.»
Veebruari lõpus asus Omega positsioonidele Irpini lähistel, kust tehti taktikalist luuret. Linna olid jäänud mõned Ukraina relvajõudude väiksemad üksused, kes seisid seal 8. märtsini. Võtmeroll oli aga hoopis kohaliku territoriaalkaitse võitlejatel, tavalistel inimestel. Meie mõistes kaitseliitlaste vastu kuhjasid okupandid Tšehhi sõnul kõikvõimalikku tehnikat alates droonidest ja lõpetades hävituslennukitega.
Raadiosidest kostis: ainult edasi…
«Venelased sisenesid Irpinisse väikeste gruppidena – igas kolm soomukit ja umbes 60 jalaväelast – ning liikusid maja või korteri haaval edasi. Need olid hea ettevalmistusega hästi varustatud sõdurid. Mõistsime seda, kui hakkasime jupi kaupa nende isikkooseisu hävitama. Leidsime nende juurest korralikku varustust, relvastust ja lahingumoona. Neil olid termokaamerad ja öövaatlusseadmed, mida samuti oskuslikult kasutati,» meenutas Tšehh.
Samal ajal kui Omega võitlejad harvendasid Vene üksuste ridasid, elasid okupandid end välja linna jäänud tsiviilelanike peal. «Sel ajal kannatasidki kõige rohkem rahulikud elanikud ja oma kodusid kaitsvad territoriaalkaitse võitlejad. Toetasime neid, evakueerides haavatuid. Need mehed sõdisid pelgalt entusiasmist, soovist kaitsta oma kodu ja lähedasi. Neil oli iseloomu ja nad andsid väga suure panuse sellesse, et vaenlane ei suutnud Irpinist edasi tulla.»
Tšehhi sõnul õnnestus nende üksusel hankida kuskilt miinipilduja, kuid kasutada seda ei saanud, sest Vene sõdurid rajasid oma positsioonid elumajade juurde, et kasutada kattena veel sinna jäänud kohalikke elanikke. «Meilgi oli üks rindelõik, kus tuli asuda positsioonile elumajas, kuid erinevalt neist evakueerisime eelnevalt hoonest kõik inimesed. Nad jätsid korterite uksed meie jaoks lahti, et saaksime end seal paremini kindlustada.»
Kuigi Vene üksustel jagus arvestataval hulgal eri tehnikat ja inimjõudu ning nad olid hästi ettevalmistatud, lõplikku murrangut neil sooritada ei õnnestunud. «Kuulasime pealt nende raadiosidet. Seal kõlas kogu aeg üks jutt: ainult edasi… Alguses korjasid nad oma haavatud ja hukkunute surnukehad kokku. Tõsi, mitte kõik – burjaadid ja teised samasugused jäeti maha. Irpinis vange ei võetud.»
Tosin aastat eriüksusesse kuulunud Tšehh ei laskunud vestluses Postimehega kuigi palju Omega tegevuse detailidesse, ent kinnitas: üksuse kõigil liikmetel on korralik kogemustepagas. «Kogemusi jagub, aga sõjalised lahinguülesanded on võrreldes sellega, mida igapäevaselt teeme, veidi teine teema,» lausus ta. «Niivõrd massilised õhurünnakud [Ukraina vastu] sellise hulga lennukitega oli kõigi jaoks uus kogemus. Samamoodi, kui näed liikumas sellist hulka tehnikat – sajast või kahesajast tankist ja soomusmasinast koosnevat kolonni – ja rohkelt muud relvastust ning sõdureid.»
Ehkki pealtnäha raudsed mehed, on eriüksuslastelgi pere, lapsed. Tšehh ei salga, et alguses, kui okupandid tulistasid raketisüsteemidest, tekkis tal tunne, justkui oleks sattunud märulifilmi. Ühelt poolt valdas meest mure lähedaste pärast, sest tema naine oli viimaseid kuid lapseootel, aga teisalt, tõdes ta, olid väga paljud samal ajal kõvasti hullemas olukorras.
«Sa võid ju olla füüsiliselt ja psühholoogiliselt kõigeks valmis, aga mure pere ja lähedaste pärast ei kao. Muidugi tundsin hirmu, aga hirmust saab üle. Meie üksus sai kollektiivselt esimesest ehmatusest jagu,» muigas ta. «Teadvustasime endale, et oleme väljaõpetatud, elukutselised sõjaväelased. Kellel veel kui mitte meil tuli esimesena hirm ületada ja teha kõik, et vaenlane ei astuks rohkem sammugi edasi.»