/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2023/02/22/15154997t1hac16.jpg)
Mullu taotles ELis varjupaika ligi miljon inimest, mida on poole võrra rohkem kui aasta varem – seejuures küündib asüülitaotlejate arv peaaegu seitsme aasta taguse rändekriisi tippaja tasemele.
ELi riigid koos Norra ja Šveitsiga võtsid eelmisel aastal vastu umbes 966 000 varjupaigataotlust võrreldes 2021. aasta 623 000 avaldusega, teatas Euroopa Liidu Varjupaigaamet (EUAA). Viimati ületas asüülitaotluste arv miljoni piiri 2016. aastal.
Ameti hinnangul tõukus varjupaigataotluste arvu kasv osaliselt Covid-19 pandeemiaga seotud piirangute tühistamisest, kuid samavõrra mõjutasid inimesi teekonda Euroopasse ette võtma pikaajalised konfliktid ja mitmel pool maailmas valitsev toidunappus. Lisaks laekus suur hulk taotlusi nende riikide kodanikelt, kes jõudsid ELi seaduslikult maadest, millega on kehtestatud viisavabadus.
Kust saabus 2022. aastal ELi enim asüülitaotlejaid?
- Süüria 131 697
- Afganistan 128 949
- Türgi 55 437
- Venezuela 50 833
- Kolumbia 43 279
- Pakistan 37 292
- Bangladesh 33 729
- Gruusia 28 797
- Ukraina 28 318
- Iraak 26 926
Varjupaigataotluste statistika ei hõlma suuremat osa Ukraina sõjapõgenikke, kellest neli miljonit sai mullu ELis ajutise kaitse vastavalt erakorralisele režiimile, mille puhul piisab vaid enda registreerimisest. Asüüli palus ELis kaks protsenti kõigist saabunud ukrainlastest ehk üle 28 000 inimese.
Kõige rohkem asüülitaotlejaid saabus mullu Süüriast, kust enam kui kümnendi kestnud sõja ja majandusliku kaose tõttu otsis varjupaika üle 130 000 inimese. Peaaegu sama palju asüüliavaldusi esitasid ka afgaanid.
EUAA selle kuu alguses avaldatud hinnangu kohaselt on vägivald ja tagakiusamine Süürias sedavõrd laialdased, et suurt osa riigist ei saa käsitleda ohutuna. Jaanuaris leidis amet aga, et Talibani kehtestatud piirangud Afganistani naistele on võrreldavad tagakiusamisega ja seega aluseks varjupaiga andmisele.
Lisaks laekus suur hulk taotlusi nende riikide kodanikelt, kes jõudsid ELi seaduslikult maadest, millega on kehtestatud viisavabadus.
Viimase aastaga on kahekordistunud Türgi kodanike esitatud asüülitaotluste arv, mis EUAA hinnangul tõukub ennekõike riigis valitsevast kiirest inflatsioonist ja demokraatia allakäigust, vahendas uudisteagentuur AP. ELis palus asüüli mullu enam kui 55 000 türklast, millega on riik taotluste arvu poolest kolmas.
Mullu kolmekordistus ka Venezuela ja Kolumbia põgenike varjupaigataotluste arv ELis. Rekordiliselt palju avaldusi esitasid veel Bangladeshi, Gruusia, India, Maroko, Tuneesia, Egiptuse ja Moldova kodanikud. Viimasena mainutud riikide kodanike taotlustest kiidetakse ELis heaks aga vähem kui viis protsenti, sest neid maid peetakse üldiselt turvaliseks.
Venemaa kodanikud esitasid ELis mullu 16 920 asüülitaotlust, vahendas AFP.
Läbi vaadatud asüülitaotlustest kiitsid 27 ELi maad koos Šveitsi ja Norraga mullu heaks 40 protsenti, mis on suurim osakaal viimase viie aasta jooksul. Kõige suurema tõenäosusega saavad Euroopas varjupaika Süüria (94 protsenti avaldustest), Valgevene (88 protsenti), Ukraina (86 protsenti), Eritrea ja Jeemeni (mõlemad 84 protsenti) ning Mali (70 protsenti) kodanikud.
Kuigi EL tegi mullu viiendiku võrra enam varjupaigataotluste otsuseid kui varem, tähendab taotlejate kiire lisandumine, et süsteemi ähvardab ummik. Ka on paljud ELi maad hädas asüülitaotlejate või juba positiivse otsuse saanud põgenike majutamisega.