/nginx/o/2011/12/05/864300t1h3638.jpg)
Venemaa ja Lõuna-Korea teadlased sõlmisid täna kokkuleppe, mille kohasaelt soovivad nad ellu äratada tuhandeid aastaid tagasi välja surnud mammuti.
Teadlased tahavad kloonida mammutit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Katsetusi hinnanguliselt 10 000 aasta eest välja surnud mammuti kloonimiseks hakkavad tegema Ida-Siberis Sahha Vabariigis asuv ülikool ja Lõuna-Korea teadusinstituut.
Venelaste poolt kirjutas lepingule alla ülikooli aserektor Vassili Vassiljev, korealasi esindas kloonimisekspert Hwang Woo-Suk. Lisaks osaleb projektis Pekingi Genoomika Instituut, vahendas uudisteagentuur AFP.
Hwang on vastuoluline teadlane. 2004. aastal avaldas ta ajakirjas Science artikli, milles väitis, et neil õnnestus esimest korda inimembrüosid kloonida ning järgmisel aastal teatas Hwang, et tema töörühmal läks korda kloonida konkreetsetele inimestele kohandatavaid tüvirakke. 2006. aastal tuli Hwangi pettus aga avalikuks.
Samas on Hwang saanud ülemaailmselt tuntuks sellega, et tal õnnestus 2005. aastal esimesena kloonida koer. Lisaks koerale on Lõuna-Korea teadlastel õnnestunud kloonida ka lehm, kass, siga ja hunt.
Mammuti kloonimine muutus aga taas aktuaalseks, kui möödunud aastal leiti Siberi igikeltsast mammuti reieluu, milles on hästi säilinud luuüdi. Teadlased tahavad elevandi munarakkude tuuma asendada mammuti luuüdi rakkude tuumaga. Sellisel viisil saab embrüod, millel on mammuti DNA.
Vene teadlaste varasemad katsed koos Jaapani kolleegidega mammutit viimase nahast ja lihasrakkudest tuuma eraldamise abil kloonida pole aga edu toonud, kuna rakud olid äärmuslike temperatuuride tõttu kahjustunud.
«Esimene ja kõige raskem ülesanne, on taastada mammuti rakud,» selgitas Hwangi juhitavas Sooami uurimisinstituudis töötav Hwang In-Sung, kelle sõnul püüavad nad koos Vene teadlastega esmalt leida hästi säilinud koe koos kahjustamata geeniga.
Tema sõnul saab DNAd kandva embrüo seejärel istutada emase elevandi emakasse, kuna elevandid on mammutitele lähedased sugulased.
«See on tõeliselt raske töö, kuid me usume, et see on võimalik, sest meie instituudil on loomade kloonimsel head tulemused,» selgitas Hwang In-Sung.