Brasiilia suurendas survet salakaevurite vastu yanomami hõimu maadel
Brasiilia võimud laiendasid sel nädalal oma tegevust võitluses ebaseaduslike kullakaevajatega yanomami põlisrahva maadel, saates piirkonda helikopterid, eesmärgiga avastada salajased kaevekohad.
Hambuni relvastatud politsei ja Ibama keskkonnaagentuuri ametnikud avastasid ühe laagripaiga, pruuni metsatustad maalapi muidu mõõtmatuna näivas selvaroheluses. Laagris oli näha ajutisi magamis- ja eluruume, kööki, tualette. Mootorimüdina heli viitab sellele, et salakaevurid ei asu kaugel.
Valitsuse julgeolekujõud on juba blokeerinud ebaseadusliku liikumise piirkonna kahel peamisel jõel, ütles Ibama koordinaator Felipe Finger.
«Nüüd me alustame uue faasiga – rünnata neid kaevandusi, ajada laiali ja neutraliseerida need laagrid,» sõnas ta.
Salakaevureid süüdistatakse yanomami põlisrahva massiivsesse reservaati tungimises ja haiguste levitamises, aga samuti inimõiguste rikkumises ja keskkonnale kahju tekitamises.
Õhujõud teatasid veebruari alguses, et saadavad sündmuskohale hävitus- ja seirelennukid, millega võtta tagasi kontroll kauge Amazonase vihmametsa ala üle, kus põliselanike liidrite sõnul on umbes 20 000 kaevurit asunud ebaseaduslikult tegutsema, kohalikke elanikke vägistama ja tapma, nende vett elavhõbedaga mürgitama ja sealset metsa hävitama.
Helikoptereid nähes põgenevad salakaevurid ehk garimpeiro'd selvasse, jättes endast maha kottide viisi kassiteriiti ehk tinaoksiidirikast maaki, mida tuntakse ka «musta kullana» ning mis läheb hulgimüügis teatud ettevõtetele hästi kaubaks.
Samal ajal kui maskeeritud sõdurid põletavad laagri maha, küsitlevad valitsusagendid 36-aastast kaevurit, kel ei õnnestunud putku pista.
«Ebaseaduslik kaevandamine ei lõpe, sel pole midagi pistmist Lula või Bolsonaroga,» ütles mees, viidates praegusele vasakpoolsele presidendile Luiz Inácio Lula da Silvale ja tema parempoolsele eelkäijale Jair Bolsonarole.
End Eduardoks nimetanud salakaevur ütles, et teenib nädalas 5000 reaali (veidi üle 900 euro) laagris töötades.
«Kus sa sellist raha linnas teenid?» küsis ta retooriliselt.
Politsei alustas jaanuaris juurdlust seoses kuritegudega, mille hulgas on ka viiteid genotsiidile reservaadis. Põhjuse selleks andsid maailma raputanud fotod nälgivatest yanomami lastest.
Valitsuse teatel suri umbes sadakond yanomami last mullu alatoitumusse ja teistesse haigustesse.
«Me kannatame kõhulahtisuse ja oksendamise käes, meil puudub tervishoid, inimesed on näljas ja meil pole midagi süüa,» ütles üks yanomami hõimu esindaja reedel AFP-le.
Brasiilia õhujõud püstitasid riigi põhjaosas asuva Roraima osariigi pealinnas Boa Vistas välihaigla ning sõjaväe sõnul on sinna toimetatud ravile umbes 130 patsienti kaugetest ja raskesti ligipääsetavatest paikadest.
Neljapäeva varahommikul ründasid relvastatud salakaevurid seitsmel paadil Ibama kontrollpunkti Uraricoera jõel. Tulevahetuses sai üks kurjategija haavata, ülejäänud pagesid.
Võimude kohaselt näitas rünnak, et kurjategijad tunnevad valitsuse tegevuse tõttu üha suuremat survet.
Ebaseaduslik kaevandustegevus tõusis hüppeliselt Bolsonaro ametiajal vahemikus 2019 kuni 2022, kuna ta toetas põliselanike maade avamist kaevandustegevusele.
Yanomami territoorium on Brasiilia suurim reservaat, mis paikneb riigi põhjapiiril Venezuelaga. See laiub enam kui 96 000 ruutkilomeetril ja on koduks umbes 30 000 põliselanikule.