Blinken püüab rahustada Ukraina sõjast ärevusse sattunud Kesk-Aasiat

Copy
USA välisminister Antony Blinken.
USA välisminister Antony Blinken. Foto: Vanessa Carvalho / Zuma Press Wire / Scanpix

USA välisminister Antony Blinken suundub järgmisel nädalal Kesk-Aasiasse julgustama sealseid riike, mida on raputanud ja ärevaks muutnud Ukraina sõda.

Blinkeni ülesanne pole lihtsate killast, sest Venemaa ajalooline mõju piirkonnas on seni tugevalt pärssinud koostööd Ühendriikidega.

Blinken kohtub teisipäeval Kasahstanis ja seejärel Usbekistanis sealsete liidritega ning peab ühise vestlusringi Kasahhi pealinnas Astanas kõigi viie Kesk-Aasia riigi välisministriga.

USA asevälisminister Lõuna- ja Kesk-Aasia küsimustes Donald Lu ütles, et Ühendriigid on realistlikud ega pea tõenäoliseks viie riigi puhul nende suhete katkestamist Venemaa või piirkonna teise suure naabri, Hiinaga, mis on omakorda regioonis üha tugevamalt kanda kinnitanud.

Ent Lu sõnul näitab Blinkeni visiit, et USA on "usaldusväärne partner" ning erinev nii Moskvast kui Pekingist.

Diplomaadid ja eksperdid ütlevad, et Kesk-Aasia liidrid kõnnivad mööda nööri, kuna neil on ametlikult sõlmitud julgeolekualased kokkulepped Moskvaga ning Venemaal on piirkonna üle mäekõrgune julgeoleku- ja majandusalane mõju.

Kõik viis Kesk-Aasia riiki jäid erapooletuks või jätsid hääletamata ÜRO Peassamblee neljapäevasel hääletusel, mis nõudis Vene okupatsiooniväe lahkumist Ukrainast.

USA on näinud inimõiguste kaitse puhul teatavaid lootuskiiri, ehkki tegemist on probleemiga laiemalt selles regioonis, mida on ajalooliselt valitsenud autoritaarsed juhid.

Ukraina sõda pole siiski esimene kord, kui rahvusvaheline kriis on tõmmanud suurema tähelepanu Kesk-Aasiale.

Usbekistan oli algselt üpriski nähtavas rollis USA sõjaväe toetamisel selle terrorivastases sõjas Afganistanis, mille president Joe Biden 2021. aastal lõpetas.

Viimane USA välisministri visiit Kesk-Aasiasse leidis aset 2020. aastal, mil Mike Pompeo survestas sealseid riike vähendama sidemeid Pekingiga, tuues teravalt esile muret inimõiguste olukorra pärast Xinjiangi autonoomses uiguuride piirkonnas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles