USA kaitseväelaste moraal pole küll just laes, kuid on ometigi parem kui aasta tagasi, vahendab USA Today Military Timesi iga-aastase uuringu tulemusi.
Uuring: USA sõjaväelaste moraal on pisut tõusnud
13. märts 2012, 10:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
42 protsenti 792 küsitlusele vastanust tunnistas, et on mõnevõrra mures oma rahaasjade pärast. Mullu andis sama vastuse 51 protsenti küsitletuist. Samas ütles 21 protsenti vastanuist, et neil pole selliseid muresid, mullu oli vastav näitaja 17 protsenti. Enne majanduslangust, aastal 2006, läbi viidud küsitlusele vastanuist 37 protsenti tunnistas muret rahaasjade pärast ja 25 protsenti leidis, et neil pole sellega muret.
Barack Obama administratsioon on rõhutanud, et pöörab tähelepanu sõjaväelaste perede toetamisele, sealhulgas nende abikaasade tööalasele väljaõppele. USA Today kohaselt võib selle mõju märgata ka tänavuses küsitluses, kus varasemast mõnevõrra vähem vastanuid kurtis, et sõjaväelase eluga kaasnev sage kolimine kahjustab tema abikaasa karjääri või ei lase tal saada tööalast väljaõpet.
Nende vastajate osakaal, kes ütlesid, et pole rahul sõjaväest saadava palga, meditsiiniabi või ülemustega, langes võrreldes mullusega kaks protsenti. Rahulolu oma tööga väljendas sama palju sõjaväelasi kui mullugi, kuid pisut rohkem oli neid, kes vastasid «täielikult rahul», mitte «enam-vähem rahul».
Kui Ameerika sõjaväelaste rahulolu oma eluga on suurenenud, siis samas levib aina laiemalt ka pessimism Iraagi ja Afganistani tuleviku osas.
Mullu suvel, mitu kuud enne seda, kui Ühendriikide väed täielikult Iraagist koju toodi, vastas üle 70 protsendi küsitletud tegevteenistuses sõjaväelastest, et kiidavad selle plaani heaks. Umbes 70 protsenti vastanuist leidis ka, et see missioon on olnud edukas.
Tänavu küsitletuist vähem kui 60 protsenti leidis, et USA vägede Iraagist koju toomine oli õige samm. Samamoodi oli rohkem kui 10 protsendipunkti langenud nende osakaal, kes pidasid Iraagi kampaaniat edukaks.
Ka Afganistani osas olid vastanud läinud võrreldes mullusega pessimistlikumaks. Kui mullu uskus 62 protsenti küsitletuist, et Afganistani sõjavägi suudab kümne või vähema aastaga omil jalul seista, siis tänavu väljendas usku sellesse 57 protsenti küsitletuist. Ligi kolm neljandikku küsitletuist leidis, et Al Qaeda liidri Osama bin Ladeni tapmine mullu mais oli küll oluline sündmus, kuid sellel polnud käegakatsutavat mõju olukorrale selles piirkonnas.
Küsitlus näitas ka seda, et naissoost sõjaväelaste seas kasvab posttraumaatilise stressihäire esinemine kiiremini kui meeste hulgas. 85 küsitlusele vastanud naisest 22 protsenti tunnistas, et neil on see diagnoositud. 2009. aastal andis jaatava vastusele sellele küsimusele 15 protsenti küsitletud naistest. Meeste seas on posttraumaatilise stressihäire esinemine samas ajavahemikus kasvanud 9 protsendilt 14 protsendile.
Uuring leidis, et naistele on kaks korda suurema tõenäosusega kirjutatud psühhiaatrilisi ravimeid kui meestele. Mõlema soo puhul olid kõige tüüpilisemateks ravimiteks antidepressandid (nagu Paxil, Prozac ja Zoloft) ning unerohud (nagu näiteks Ambien ja Lunesta).