/nginx/o/2018/01/02/7457091t1h7300.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/10/12/14894407t1h242d.jpg)
- Luhanski operatiivsuunal jätkasid venelased edutuid rünnakukaitseid kogu joone ulatuses.
- Donetski lääneserval proovivad okupandid rünnata, kuid praegu samuti tulemusteta.
- Mariupolist üritatakse suunata tehnikat Vugledari poole, lõplik siht ebaselge.
UKRAINA PÄEVIK 27.02: midagi katastroofilist pole ööpäeva jooksul juhtunud, kuid midagi väga positiivset samuti mitte – vene okupandid suruvad jätkuvad Bahmuti põhjasuunal oma piiramisrõnga alget edasi ning kusagil mujal neil sarnast edu pole. Teatud kohtadest lekib lootustandva alatooniga kaudseid sõnumeid, mille tulemuste realiseerumine võtab ilmselt veel aega.
Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmeil:
isikkoosseisu 148 690 (+560)
tanke 3385 (+4)
soomukeid 6621 (+6)
suurtükke 2380
raketiheitjaid 475
õhutõrjesüsteeme 247
lennukeid 300 (+1)
helikoptereid 288
droone 2048 (+11)
Venemaa raketirünnakute iseloom on muutunud. Ilmselt mängib lähipäevil väga suurt rolli nende võimekuse tagasihoidmisel luurelennuki kahjustamine Valgevenes. Nad tegid seekord vastu hommikut 12 Iraani päritolu drooniga väikese katse, aga neist jõudis mingi objektini ainult 2–3.
Jäi pisut segaseks, kas lasti alla 9 või 10 tükki. 9 olid Šahhedid, need tavapärased õhumopeedid ja üks oli muu. Varem on droonirünnaku mõte olnud, et sellega aktiveeritakse Ukraina õhukaitsevõrgustik, luurelennuk fikseerib oma võimsa lokaatoriga kõik võimalikud sihtmärgid ja siis lendavad tiibraketid juba lennukite ja laevade pealt kaugemalt.
Nüüd seda jätkuosa polnud. Droonirünnakus hukkus üks inimene ja see oli sündmuskohale kiirustanud 21-aastane päästetöötaja, kes sai pihta nii-öelda järellöögiga. See on väga julm taktika, kus terroristid lasevad midagi õhku ja korraldavad järgmise plahvatuse siis, kui päästjad on kohal.
Ukraina luure, mitte minu hinnangul on Venemaal alles umbes sadakond ülitäpset kaugmaaraketti ja nad suudavad toota kuus praegu 30–40 raketti juurde. Rünnakute tempo ja ulatus on tegelikult neid andmeid alates sügise lõpust kinnitanud.
Ukraina elab juba päris minu päeva valdavas osas ilma elektrikatkestusteta. Kindlasti on oma osa soojal ilmal, mis energiatarvet vähendab, aga pole olnud pikalt hävitavaid lööke elektritaristu pihta ja Ukraina energeetikud on suutnud süsteemi nii palju stabiliseerida, et enamjaolt riigis defitsiiti pole. See kõik võib muidugi muutuda üleöö, nagu ka Kalibr rakettide kandjate käimine Mustal merel.
1. Luhanski operatiivsuunal käisid vene okupantide rünnakukatsed kogu joone ulatuses eri kohtades. Panin lihtsalt mõned tinglikud nooled seal laiali. Külasid oli mainitud rohkem. Kõige suurem jõupingutus peaks olema endiselt Kreminna ümbruses, kus on vähe rasvasem nool juures.
/nginx/o/2023/02/28/15170527t1h9c59.jpg)
Ukrainlased on seal juba pikalt hoidnud kogu asja ilusti kontrolli all. Nende kaotusi ja pingutuse suurust me kõigis detailides ei tea, kuid arvata võib, et see on olnud märkimisväärne. Tegu on ikkagi suunaga, kuhu Vene väejuhatus suunas hiljuti kõige uuemat sõjatehnika näidiseid, mis neil võtta oli.
2. Bahmuti teema ei arene praegu kusagil mujal peale selle põhjaservas väljaulatuva sopi, mida mööda proovivad vene okupandid liikuda Bahmutist otse põhjas asuva Berhivka juurest linnale lähemal oleva Hromove kaudu suunduva varustusteeni. Viimase ööpäeva jooksul on see liikumine olnud DeepState situatsioonikaardi järgi kusagil 1,4 km ja tulevad mööda raudteetammi, mis ristub sihiks oleva teega.
Kui püsiv see kiilu tegemine on, see muidugi omaette küsimus. Olukord võib olla dünaamiline, kui ukrainlaste mobiilsed kaitseüksused teevad vasturünnakuid. Seal on viimase nädala või paari jooksul ikka olnud neid hetki, kus okupandid proovivad edeneda ja vahel on ka tagasi pekstud.
Praegu on linna sisenemisel okupantidest vaba koridori laius 6–8 km. See on sobiv miinipilduja distants ja tähendab, et mingil määral on kogu liiklus tulega mõjutatav, kui vastane saab vaatluse peale.
Eks me näe lähipäevil, mis toimuma hakkab, aga nagu varem kirjutasin, et Tšassiv Jari okupeerimisel tuleb Bahmuti linn ilmselt maha jätta, siis sama tõdemus on Hromove või mõne seda läbiva tee lõigu kohta. Kui koridor hakkab kahanema, siis tuleb väejuhatusel tõsiselt kaaluda, mis nad edasi teevad.
Eesmärgiks seal, erinevalt venelastest, polnud mitte Bahmut iga hinnaga, vaid Bahmuti hinna kergitamine vene okupantidele nii kõrgele, kui see on võimalik ja enda seisukohast mõistlik. Tuleb arvestada, et ka 1:8 kaotuste suhte puhul on need numbrid ukrainlaste jaoks ikkagi suured. Kui venelasi kulutatakse näiteks 800, siis järelikult on ukrainlastel olnud vähemalt 100 hukkunut. Seal pole midagi iseenesestmõistetavat.
Ukrainal on praegu tähtis, et venelane oma võhma Bahmuti liinil välja saaks. Sel juhul tekivad eeldused vastupealetungi korraldamiseks.
3. Avdijivka ümbruses on Krasnohorivka ja Kamjanka lähistel olukord stabiilne – need on külad põhja pool, mida vene okupandid on pikalt rünnanud. Nad suutsid paar päeva tagasi Krasnohorivka servale edeneda, kuid mitte sealt edasi. Lõunas muutusi pole.
Veel pisut kaugemal lõunas Piskist Nevelske suunal katsetavad okupandid hiilimist mööda kraavi servasid ja kitsaid metsaribasid. Põllud on täiesti lootusetud. Seal on näha vahel pisikesi väljaulatuvaid sopikesi, kuid mingit süsteemset edu pole nad suutnud tekitada.
Marjinka kandis on raskuskese suundunud sellest lõunas asuva Pobeda küla peale. Selle ümbruses on vene okupandid hakanud hõivatud ala vähehaaval suurendama. Märkimisväärset muutust see esialgu kaasa ei too.
4. Lõunarindel on muutusteta positsioonide mõttes, kuid seal on oma huvitavad arengud tagalas. Mariupoli paukudest oleme rääkinud, sealt liigub praegu tehnika Zaporižžja suunalt põhja poole – kas Volnovahha-Vuhledari suunal või edasi, kes seda praegu teab.
Hersoni oblasti okupeeritud alalt hakkas eile ringlema purustatud vene kolonnide videoid, sealjuures oli ka märkus, et tegelikkus on palju hullem ja filmitud on terve õudusfilmi jagu materjali. See oli vene poole allika kommentaar enda kaotuste kohta.
Huvitav on see, et me pole ammu kuulnud midagi Tokmaki või Melitopoli kohta, mida ukrainlased pommitasid varem iga päev. Kaudselt võib järeldada, et suure tähelepanu alla on sattunud nüüd Dnepri idakallas, kust vene okupandid häirivad Hersoni linna ja üritavad saata üle jõe vahel ka diversiooniüksusi.
Ukrainlaste väitel on okupandid hakanud jõeäärsest Hersoni oblastist oma kollaborante ära kolima – muuhulgas on mainitud Oleškü ja Skadovski asulat. Seda juttu on tegelikult levitatud ka varem, et liigutakse hoopis Krimmi poolsaare suunal. Seal ehitatakse mingisuguseid kaitseliine ja loodetakse, et sinna ukrainlaste karistav käsi ei ulatu.
Eks see lootus ole natuke lolli lohutus, aga igasugused «hea tahte» žestid on kindlasti ukrainlaste jaoks teretulnud.
Võin meenutada, et üldise arusaama kohaselt on lõunarinna kõige loogilisem vastupealetungi põhisuund, et jaotada sõjatanner Aasovi mereni kaheks ning isoleerida läände ja lõunasse Krimmi poolsaarele jäävad venelaste üksused.
Nüüd kogu eelneva info valguses ei paista kuidagi tõenäoline hirm, et Venemaa suudaks võtta ette sõjalisi provokatsioone Moldova vastu Transnistrias. Esiteks, maad mööda neil ligipääs puudub ja olemasoleva positsioon pigem halveneb.
Teiseks, õhudessant ei jõua Ukraina õhukaitsest läbi.
Kolmandaks, 25 000 ruutkilomeetrit Musta merd Odessa suunal ja vahetus läheduses on see ala, kuhu ükski vene sõjalaev ei taha enam minna, sest seal ootab teda suure tõenäosusega negatiivne tõus.
Moldova-suunalised avaldused Venemaa suunalt on seetõttu jõuetu rusikaga vehkimine, kuid annab kõigile selgelt märku, et Transnistrias asuvate vene vägede ümberpaiknemise küsimus tuleks kiiremas korras lahendada. Suure tõenäosusega toimub see ilma võitluseta mingi kokkuleppe tulemusel, kui selleks võimalus avaneb.