Skip to footer
Saada vihje

ÜLEVAADE Vene oligarh hiilib Soomes sanktsioonidest kõrvale

Ammused sõbrad Venemaa president Vladimir Putin ja Venemaa Judo Föderatsiooni juht Boris Rotenberg 2019. aastal Peterburis kätlemas.

Soome rahvusringhäälingu Yle uuriv toimetus ajas Vene oligarhi Boris Rotenbergi tegutsemise jälgi ja avastas, et Putini endine judokaaslane üritab ELi sanktsioonidest kõrvale hoida, varjates osa oma Soomesse paigutatud varast.

Rotenberg ei ole esitanud Soome ametiasutusele kõiki andmeid oma varade kohta, sh viidatakse tema soovile peita näiteks osalust kohalikes investeerimis- ja riskifondides, avaldas Yle eile.

Mullu septembris teatasid Soome võimud, et arestisid üle 80 miljoni euro väärtuses varasid, mis kuulusid ELi sanktsioonide alla sattunud venelastele, sealhulgas kaks Rotenbergile kuuluvat villat, üks Hankos ja teine Porvoos.

Arestitud on küll ka Rotenbergi Ferrarid, kuid segane on, mida plaanitakse näiteks teha Helsingis Hietalahtis ühes korrusmajas Rotenbergile kuuluva korteriga, mis on kirjutatud variisiku nimele.

Rotenberg loob justkui pretsedenti, mis võib viia temaga seotud varade külmutamise kokkulepete tühistamiseni, sest edasise ajaajamise käigus ei ole võimalik tegelikku omanikku kindlalt tuvastada, tõi Yle esile.

Hiilib sanktsioonidest mööda

Mullu septembris kehtima hakanud teavituskohustuse järgi pidid kõik isikud, kelle suhtes on kehtestatud sanktsioonid, informeerima riigi ametiasutusi kogu oma ELis asuvast varast, viitas Yle. Nõude eesmärk oli tagada varade tõhusam jälgimine ja külmutamine.

Soome välisministeerium ei ole seda infot Rotenbergilt saanud, ent pole samas ka info varjamise katse kohta mingit uurimist algatanud, sest ministeerium peab asja politsei pädevuses olevaks küsimuseks. Samas ei tegele kahtluste uurimisega ka Soome keskkriminaalpolitsei, vahendas Yle.

Teavituskohustuse täitmisest Eestis

Laura Aus

«Need üksikud sanktsiooninimekirja kantud oligarhid, kes omavad Eestis märkimisväärset vara, on sellest oma esindajate vahendusel rahapesu andmebürood teavitanud. Samuti on rahapesu andmebürood teavitanud teised isikud, kellel on külmutatud vahendeid väiksemas mahus. Need andmed on edastatud Euroopa Komisjonile,» ütles Postimehele rahapesu andmebüroo asejuht Laura Aus.

«Rahapesu andmebüroo ei täheldanud teavitamise tähtajast kinnipidamisel olulisi puudusi,» kinnitas Aus.Teavitamistähtaeg oli kas 1. september 2022 või kuue nädala jooksul pärast isiku sanktsioonide all olijate nimekirja lisamist.

«Kui rahapesu andmebüroo peaks tuvastama, et sanktsioonisubjekt omab Eestis varasid, kuid pole sellest kohaselt teavitanud, edastatakse rikkumine menetlemiseks kaitsepolitseiametile,» lisas Aus.

«Ministeerium teavitas sanktsiooninimekirjas olevate isikute edastatud andmetest varade arestimise eest vastutavat täitevametit ja keskkriminaalpolitseid,» selgitas Soome välisministeeriumi ELi sanktsioonide meeskonna juht Pia Sarivaara Ylele, lisades, et keskkriminaalpolitsei ülesanne on kaaluda, kas on vaja korraldada edasine uurimine.

Yle andmetel sai Soome välisministeerium Soomes olevatest varadest teate vaid kahelt ELi sanktsioonide nimekirjas olevalt isikult ja ettevõttelt, sh Vene-Soome oligarhilt Gennadi Timtšenkolt ja Vene ärimehelt Igor Kessajevilt, kes kumbki varem teada olnud infole midagi ei lisanud.

«EL lisas oma sanktsioonimäärustesse varade aruandluse kohustuse, et vältida või vähemalt raskendada sanktsioonidest mööda hiilimist,» ütles Soome õigusteadlane ja ELi sanktsioonide ekspert Aleksi Pursiainen Ylele. Samas märkis ta, et sellise kohustuse tegeliku mõju hindamiseks on veel vara.

«Kui Soomes on [selline] vara teada ja selle kohta ei ole teatatud, siis minu hinnangul tuleks asi [eel]uurimiseks võtta,» ütles Pursiainen, märkides, et ei ole teadlik ELi riikides kõnealuse teavitamiskohustuse eiramise tõttu algatatud politseiuurimistest ega ka kohtuotsustest.

ELi määruses toodud kohustuse eiramisele peaks järgnema kas rahatrahv või raskendatud asjaoludel kuni nelja-aastane reaalne vangistus, viitas Yle.

Soomes tegutsenud 1990ndaist

Rotenbergi advokaat Soomes eitab, nagu oleks Rotenberg määrusest tuleneva kohustuse täitmata ja andmed esitamata jätnud. «Me ei tea, millisele rikkumisele te viitate,» seisis Yle ajakirjanikele saadetud sõnumis.

EL lisas Rotenbergi sanktsioonide all olevate üksikisikute nimekirja juba eelmise aasta kevadel, mis tähendab, et ELi Venemaa-vastaste sanktsioonide määruse järgi on tema varad külmutatud ja talle kehtib ELi sisenemise keeld.

Varade külmutamine tähendab, et loetellu kantud isikutel puudub juurdepääs kõikidele oma kontodele ELi pankades. Samuti on keelatud anda raha või varasid otseselt või kaudselt nende käsutusse. Sellega tagatakse, et nende raha ei saa enam kasutada Venemaa režiimi toetamiseks ning et nad ei leia ELis turvalist varjupaika.

Oligarhil on lisaks Venemaa kodakondsusele 2022. aastast ka Soome pass. Ta on Soomes aktiivselt tegutsenud 1990ndate algusest, alustades judotreenerina.

EL lisas Rotenbergi sanktsioonide all olevate üksikisikute nimekirja juba eelmise aasta kevadel, mis tähendab, et ELi Venemaa-vastaste sanktsioonide määruse järgi on tema varad külmutatud ja talle kehtib ELi sisenemise keeld.

Rotenberg on ettevõtte SMP Bank direktorite nõukogu liige, riigiettevõtte Gazprom Drillings suuraktsionär ning transpordi ja infrastruktuuri arendamisega tegeleva SGMi kontserni kaasomanik. Tema vend Arkadi on samuti Venemaa miljardärist ettevõtja.

Vladimir Putiniga seob 66-aastast miljardäri sõprus, mis sõlmiti 19960ndate lõpus Leningradis judotrennis. Tänu tihedatele sidemetele Venemaa presidendiga on Rotenberg saanud mahukaid riigihankelepinguid.

Soomes on Rotenbergid tuntud eelkõige selle poolest, et neil oli osalus kontserdi- ja spordihallis Hartwall Arena (praegu Helsinki Halli) ja nad rahastasid Jokerite jäähokimeeskonda.

Eelmise nädala lõpus vastu võetud kümnes sanktsioonide pakett seoses Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõjaga lisas ELi sanktsioonide loetellu veel 87 isikut ja 34 üksust (pangad, ettevõtted, parteid, meediaorganisatsioonid, relvajõud ja poolsõjaväelised rühmitused). Võttes arvesse ka varasemaid, pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal kehtestatud sunniabinõusid, on EL kehtestanud sanktsioonid 1473 isiku ja 205 üksuse suhtes.

Kommentaarid
Tagasi üles