:format(webp)/nginx/o/2017/01/05/6229469t1ha54d.jpg)
/nginx/o/2023/03/01/15173725t1h2c4d.jpg)
Kreeka keskosas sai surma ligi 40 inimest, kui pika pühadenädalavahetuse järel ülikooli naasnud tudengeid täis reisirong sõitis ööl vastu eilset suurel kiirusel otsa vastu tulevale kaubarongile.
Pisut pärast Lárisa linna läbimist tundsid üleeile hilisõhtul Kreeka pealinnast Ateenast riigi suuruselt teise linna Thessaloníkisse teel olnud reisijad esmalt tugevat rappumist ja siis valju kõmakat, enne kui rongi aknad justkui plahvatades eest lendasid, selle esimesed neli vagunit rööbastelt välja sõitsid ja kaks esimest ka süttisid.
«Me pöörlesime vagunis ringi, kuni kukkusime külili ja möll lõppes. Siis tekkis paanika. Kaablid põlesid, põleng süttis kohe, põletades meid, kui end ümber keerasime. Tuli oli paremal ja vasakul,» kirjeldas 28-aastane reisija Stergios Minenis uudisteagentuurile Reuters. «10–15 sekundit oli kaos. Ümberkukkumine, tuled, rippuvad kaablid, purunenud aknad, karjuvad inimesed, lõksus inimesed.»
Päästjate sõnul lendas Tempe orus toimunud reisi- ja kaubarongi laupkokkupõrke järel esimestest vagunitest osa inimesi välja ning mõned ohvrid leiti rusudest kuni 40 meetri kauguselt. Teised jäid aga leekides vagunitesse lõksu. Eile õhtupoolikul oli lisaks 36 kinnitatud hukkunule umbes poolsada inimest veel kadunud, kuid võimalik on, et osa reisijaid lahkus sündmuskohalt endast teada andmata. Haiglaravile viidi enam kui 70 inimest, neist kuus vajas intensiivravi.
/nginx/o/2023/03/01/15173727t1hc27f.jpg)
«See oli õudusunenägu… Ma värisen siiani,» ütles uudisteagentuurile AFP 22-aastane reisija Angelos. «Õnneks olime eelviimases vagunis ja saime elusalt välja. Esimestes vagunites oli tulekahju ja täielik paanika. Kokkupõrge oli nagu hiiglaslik maavärin.»
«Ma ei saanud kannatada, aga olin kokku määritud teiste inimeste verega, kes minu lähedal vigastada said,» lausus Kreeka ajalehele Protothema rongis olnud Lazos.
Hukkunute seas palju noori
Üks esimeste seas sündmuskohale jõudnutest oli kohalik elanik Vassilis Polyzos, kelle sõnul nägi ta segaduses inimesi põgenemas rongi viimastest, vähem kahjustada saanud vagunitest. «Seal oli palju suuri terasetükke. Rongid olid täielikult hävinud, nii reisi- kui ka kaubarong,» rääkis ta uudisteagentuurile AP. «Loomulikult olid inimesed hirmul, väga hirmul. Nad vaatasid ringi, otsisid – nad ei teadnud, kus nad olid.»
Reisirongis oli 342 reisijat ja kümme meeskonnaliiget, kaubarongis kaks töötajat. Suure osa reisijatest moodustasid noored, kes paastu algust märkiva karnevalinädalavahetuse järel sõitsid tagasi ülikooli. The Guardiani andmeil oli enamik tudengeid kogunenud just kahte esimesse vagunisse, mida kokkupõrge kõige rängemalt tabas. Rongi teises vagunis asus restoran.
/nginx/o/2023/03/01/15173726t1h02ae.jpg)
Lárisa keskhaigla peakoroner Roubini Leontari ütles kohalikule meediale, et nende juurde toodud mitmekümnest surnukehast enamik on 20. eluaastates inimeste omad ning mõned neist on sedavõrd põlenud, et isikut pole võimalik ilma DNA-analüüsita tuvastada. Raskusi ohvrite kindlaks tegemisel möönis ka tuletõrje pressiesindaja, kelle sõnul ületas temperatuur esimeses vagunis 1300 kraadi.
Õnnetuse põhjustas esialgsel hinnangul inimlik eksitus ja eile peeti Kreeka avalik-õigusliku ringhäälingu ERT andmeil kinni ka Lárisa jaamaülem, keda süüdistatakse tapmises ja kehavigastuste tekitamises hooletuse tõttu. 59-aastane signalisatsiooni eest vastutav mees eitab süüdistusi ja väidab, et õnnetuse põhjustas tehniline rike.
Mõned ohvrid on sedavõrd põlenud, et isikut pole võimalik ilma DNA-analüüsita tuvastada.
Teadaolevalt liikusid põhja poolt tulnud kaubarong ja lõunast lähenenud reisirong enne kokkupõrget samadel rööbastel kaks-kolm kilomeetrit. Sündmuskohal viibinud BBC ajakirjaniku andmeil korraldati piirkonnas rongiliiklust manuaalse, mitte elektroonilise süsteemiga.
Ohutus küsimärgi all ammu
Ametiühingute hinnangul püütakse jaamaülemast aga patuoinast teha, sest Ateena-Thessaloníki liini probleemid olid teada ammu. Veebruaris kurtis raudteepersonal avalikus kirjas, et ohutussüsteemid on seal puudulikud ja halvasti hooldatud. Ohutusjärelevalve juht lahkus ametist mullu, hoiatades, et taristut pole aastaid uuendatud ja rongide liikumine kuni 200 kilomeetrit tunnis pole turvaline.
Kreeka raudteetöötajate ametiühingu juht Nikos Tsikalakis ütles eile Radio ENA-le, et raudtee ägab tööjõupuuduse käes: terves riigis oleks vaja enam kui 2000 töötajat, kuid tegelikult on neid ametis vaid 750.
Veebruaris kurtis raudteepersonal avalikus kirjas, et ohutussüsteemid Ateena-Thessaloníki liinil on puudulikud ja halvasti hooldatud.
«Meie kohustus on nüüd ravida vigastatuid ja olla nende kõrval,» kirjutas Kreeka peaminister Kyriákos Mitsotákis pärast katastroofipaiga külastamist Twitteris. «Sealt edasi garanteerin ma üht: me selgitame välja selle tragöödia põhjused ja teeme kõik, mis meie võimuses, et see ei juhtuks enam kunagi.»
Kreeka transpordiminister Kostas Karamanlis astus eile õhtul ametist tagasi, öeldes, et nii traagiliste sündmuste järel pole võimalik samaviisi jätkata ja ta võtab poliitilise vastutuse.
Kreeka raudtee-ettevõte Hellenic Train kuulub alates 2017. aastast Itaalia riigifirmale Ferrovie dello Stato Italiane. Viimane omandas selle võlakriisi järel osana rahvusvahelisest päästeprogrammist ja tehing pidanuks kätkema sadade miljonite eurode väärtuses investeeringuid raudteetaristusse, vahendas ajaleht Kathimeriní.
Kreeka raudtee vajab hädasti nüüdisajastamist, sest mitmel pool saavad rongid liikuda vaid ühel rööpapaaril ning signalisatsiooni- ja automaatkontrolli süsteemide paigaldamine alles kestab. ELi raudteeameti mulluse raporti järgi on riigis reisijateveo ohutusega probleeme: vaadeldud 28 Euroopa riigi seas oli aastatel 2018–2020 Kreekas kõige rohkem surmajuhtumeid miljoni rongikilomeetri kohta.