Venemaa lubas Süüriale relvi, kuid eitas eriväelaste saatmist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Jürgen Tamme
Copy
Süüria valitsusvägede soomustransportöör Zabadanis.
Süüria valitsusvägede soomustransportöör Zabadanis. Foto: SCANPIX

Venemaa kaitseministeeriumi kinnitusel jätkab Moskva Süüriaga sõjalist koostööd, hoolimata lääneriikide üleskutsetest lõpetada relvamüük president Bashar al-Assadi režiimile.

Venemaa asekaitseminister Anatoli Antonovi sõnul peab Venemaa kinni varem Süüriaga sõlmitud lepingutest, kuna relvatarned on vastavses rahvusvaheliste seadustega.

«Venemaal on Süüriaga hea ja tugev sõjaline koosteöö ja me ei näe praegu põhjust, miks me peaksime seda muutma,» märkis Antonov uudisteagentuuri AP vahendusel.

Kui lääneriigid püüavad sanktsioonidega Damaskust isoleerida, siis Venemaa on seni takistanud rahvusvahelisi püüdlusi Süüria president Assad võimult kõrvaldada ning seisnud sekkumisele resoluutselt vastu. Kremli kinnitusel on süürlaste endi otsustada, kuidas riiki juhtida ja milliseid reforme läbi viia.

Ka on Venemaa ÜRO Julgeolekunõukogus seisnud vastu Süüria relvaembargole ning jätkanud president Assadi režiimiga sõjalis-tehnilist koostööd. Seejuures on Venemaa Süüria suurim relvadega varustaja.

4. veebruaril kasutasid Venemaa ja Hiina ÜRO Julgeolekunõukogus ka oma vetoõigust, lükates teist korda tagasi lääneriikide koostatud resolutsiooni, mis nõudis Assadilt võimu andmist vahevalitsuse kätte. Samas on nii Peking kui ka Kreml tõrjunud lääneriikide süüdistusi, nagu kaitseksid nad nõukogus Damaskuse režiimi.

«Ainus asi, mille pärast me täna muretseme, on meie kodanike julgeolek,» lisas Antonov, viidates Süüria sadamalinnas Tartuses viibivatele tsiviilisikutele ja sõjaväelastele.

Tartuse sadama näol on tegu Venemaa ainsa sõjaväebaasiga, mis paikneb väljaspool endist NSV Liidu territooriumi ning mis on oluliseks Venemaa sillapeaks Lähis-Idas. Antonov ei täpsustanud, kui palju Vene kodanikke Tartuses ja kogu Süürias praegu viibib.

Küll aga lükkas asekaitseminister ümber väited, nagu oleks Venemaa saatnud Süüriasse eriväelasi, kes võitlevad konfliktis Süüria valitsusvägede poolele. «Seal (Süürias - toim) pole [Vene] eriväelasi relvade ja granaadiheitjatega ringi jooksmas,» kinnitas Anotonov.

Tagasi üles