KOHALIK VAADE ⟩ Äpardunud vägistamisvastane seadus on hispaanlased raevu ajanud

Protestijad meeleavaldusel 2018. aastal pärast kohtuotsust, millega viis La Manada vägistajat õigeks mõisteti. Foto: ANDER GILLENEA/AFP/Scanpix

Mullu võttis Hispaania valitsus seksuaalrünnakute ohvrite kaitseks vastu seaduse, mille alusel on nüüd ligi 50 seksuaalkurjategijat hoopis enne tähtaega vanglast vabanenud ja 486 karistust on vähendatud. Nii on uus seadus muutunud valitsuse häbiplekiks.

Seksuaalvabaduse seaduse eesmärk oli rünnakuohvreid toetada ning kindlustada, et seksuaalvahekorda astumisel oleksid mõlemad sellega nõus. «Mitte ükski naine ei pea tõestama, et kasutati vägivalda või hirmutamist, et kuritegu käsitletaks seksuaalse rünnakuna,» ütles võrdõiguslikkuse minister Irene Montero 2022. aasta oktoobris seaduse jõustumisel. Kuni selle ajani pidid vägistamisohvrid tõestama, et nende peal kasutati vägivalda või hirmutamist.

Niinimetatud «ainult jah tähendab jah»-seadusega kaotati karistusmäärustikus seksuaalse väärkohtlemise ja seksuaalse rünnaku eristamine ning karmistati karistusi grupivägistamise ja kriminaalsetel eesmärkidel kellegi uimastamise eest.

Samal ajal aga vähendas see minimaalset ja maksimaalset karistust juhtumite puhul, kus ei ole raskendavaid asjaolusid, nagu vägivalla kasutamine või ähvardamine. Nii on sajad vangid lasknud oma karistuse üle vaadata ning paljud on muudatusest, mida eksperdid peavad tehniliseks veaks, hoopis kasu saanud.