KOHALIK VAADE ⟩ Leedu suure valimisaasta eelmäng jättis võidusoosikud paljastamata
8. märts 2023, 00:00
Nädalavahetusel peetud kohalikud valimised tugevdasid suurema osa tähtsamate parteide ja võtmepoliitikute positsioone, kuid oli neidki, kes äpardusid haledalt, tehes sellega ilmseks suundumused, mida võib oodata tuleva aasta parlamendivalimistelt.
Märtsi esimene pühapäev oli Leedus ootamatult külm ja tuuline, mis ei ennustanud sugugi head kohalike valimiste osalusele, arvestades, et võrreldes parlamendivalimistega on inimeste huvi nende vastu leigem ja nii hea kui ka halb ilm mõjutavad aktiivust sageli märkimisväärselt. Lisaks oli tänavu kampaania erakordselt igav.
Väike huvi kohalike valimiste vastu on muidugi omamoodi paradoks, sest erinevalt parlamendivalimistest mõjutavad 60 omavalitsuse volikoguliikmed ning linnapead ja vallavanemad otseselt olmemurede lahendamist, olgu siis jutt tänavakoristusest, koolide ja lasteaedade olemasolust või ühistranspordist.
Lõpuks käis kokku 2,4 miljonist hääleõiguslikust leedulasest valimiskasti juures pühapäeval ligi 49 protsenti – ikkagi madal osalusprotsent, aga siiski parim viimasel kahel kümnendil.
Selgeid võitjaid pakkusid valimised aga napilt.
Arvud ei valeta
Kui vaadata lihtsalt üldist poolehoidu, siis on Sotsiaaldemokraatlik Partei võitja: nad kogusid 17,5 protsenti häältest, edestades konservatiivset Isamaaliitu, kes sai 16 protsenti häältest. Lisaks kogus kümme linnapeaks pürginud sotside kandidaati kohe esimeses voorus ametisse saamiseks vajalikud üle 50 protsendi häältest ning veel paarikümnel on head võimalused kindlustada võit 19. märtsil toimuvas lõppvoorus.
Seekordne võit on aga tegelikult vaid taastumine eelmiste kohalike ja parlamendivalimiste rängast kaotusest, mis tabas toona sotsiaaldemokraate ja teisi vasakparteisid.
Kohe kindlasti oli kaotajaid ja üllatajaid selgi korral. Näiteks valitses Leedu sadamalinnas Klaipėdas kolm ametiaega ja viimased tosin aastat džässmuusik Vytautas Grubliauskas, kes nüüd aga jäi linnapea kohast ilma pärast parteivahetust ja sotsidega liitumist.
Veelgi suurejoonelisemalt kärssasid äärmusliikumised, kes kogusid koroonareeglite, seksuaalvähemuste ja läänevastasuse kaardile panustades alla ühe protsendi häältest ja kogu riigi peale mõne üksiku mandaadi.
Varem on poliitilise ohvri kultus olnud Leedus valimistel võimas edu võti ja sel korral sobis sellesse rolli hästi Mykolas Majauskas, kunagine konservatiivide tõusev täht ja kuni eelmise aastani seimi eelarve- ja rahanduskomisjoni juht, kes aga kaotas allumatuse tõttu kõik positsioonid.
Kohalikel valimistel üritas Majauskas viimasel hetkel mängu sekkuda sõltumatuna ja saada Vilniuse linnapeaks. Kiiresti kogus ta jõukatelt annetajatelt kampaaniaks 160 000 eurot. Ilma parteiaparaadita tema seljataga ning vankumatute, värskete ja veenvate ideedeta lõpetas ta aga 11 protsendiga häältest alles kolmandana.
Konservatiiv ja oligarh
Suurtes linnades paljastus taas kord, et reaalsusel on arvamusküsitlustega vähe pistmist. Näiteks pealinn Vilnius, kus on rohkem suure sissetulekuga ja kõrgelt haritud nooremaid valijaid, osutus taas konservatiivide kantsiks, kuigi ennustused kõnelesid selle vastu.
Viimased kaheksa aastat on Vilniuses võimuliidu südameks olnud liberaalne Vabaduspartei ja sellesse kuuluv Remigijus Šimašius on valitud kahel korral linnapeaks. Viimasel ajal minetas ta aga populaarsuse muu hulgas otsuse tõttu muuta tänavaid kitsamaks ja teha sellega keerulisemaks autojuhtide elu.
Šimašius astus ise kõrvale ja tema järeltulija ei üritanud linnapea koha nimel isegi tõsiselt võidelda, jäädes kümne protsendiga häältest alles neljandaks.
Nii lõidki meeriameti nimel lõpuks lahingut kaks meest. Arvamusküsitlused jätsid õhku võimaluse, et ametisse naaseb kunagi ootamatute ettepanekutega esile kerkinud, kuid hiljem populismi teele astunud Artūras Zuokas, kes on varem mõistetud süüdi altkäemaksu pakkumise katses.
Kaunase meer oligarh Visvaldas Matijošaitis keeldub tunnistamast Krimmi Ukraina osana. Ometi on ta linna kõige populaarsem poliitik.
«Kuid küsitlused eksisid. Jälle!» rõhutas poliitikaanalüütik Mažvydas Jastramskis, kes ennustas õigesti, et Zuokas jääb teiseks. Nii ka läks hoolimata tema kogutud 22 protsendist häältest.
Liidrina läheb teise vooru hoopis Isamaaliitu kuuluv senine abilinnapea Valdas Benkunskas, kes sai 31 protsendi pealinlaste toetuse. Tema erakond, mis on Leedus praegu võimul, on samas äärmiselt ebapopulaarne ning napi karismaga Benkunskas oli ise seni sisuliselt tundmatu. Samas on ta suutnud luua endale maine mehest, kelle vedamisel saavad asjad tehtud, ja mis peamine, paljud valijad lähtusid põhimõttest, et parem tema kui Zuokas.
Analüütik Jastramskis ennustab, et teises voorus alistab Benkunskas Zuokase lõplikult.
Hoopis teine stsenaarium rullus aga lahti Leedu suuruselt teises linnas Kaunases. Seal saavutas ülekaaluka võidu kogu kampaaniaperioodi peaaegu nähtamatu olnud oligarh Visvaldas Matijošaitis, kes kogus 58 protsenti häältest. Tema lähim konkurent sai kokku napi 12 protsendi valijate toetuse.
Võõrale pilgule võib jätta Matijošaitise fenomen üksjagu kummalise mulje: tegemist on nõukogudeaegse miilitsaametniku ja ülbe miljonäriga, kes põlgab vaba ajakirjandust, talle on tugev poliitiline vastasseis ja tal puudub selge ideoloogia, kuid see-eest armastab ta autoritaarset valitsemisstiili.
Arvestades Matijošaitist tabanud skandaale – alates linnajuhtimisel ebademokraatlikke võtteid kasutanud pereliikmetest ja poliitilistest liitlastest kuni kahtlaste ärisidemeteni Venemaal –, peaks mehe poliitiline karjäär ammu läbi olema.
Tema kalatoodete firma Viči on korduvalt lubanud Vene turult lahkuda, kuid pole tegudeni jõudnud. Matijošaitis ise aga keeldub tunnistamast Krimmi Ukraina osana. Kaunases, mis on Leedu kõige patriootlikum linn ja toetab vankumatult ukrainlasi, peaks selline käitumine mõjuma punase lipuna. Ometi on Matijošaitis seal kõige populaarsem poliitik.
Kaunase valijad hindavad tema suutlikkust lahenda munitsipaalprobleeme – Matijošaitise teeneks loetakse, et tänavatel on uus sillutis ja nende ääres valgustus, rajatud on uusi ühiskasutatavaid alasid ja hooneid, nende hulgas rahvusstaadion. See kõik muudab 2015. aastast saadik meerina ametis olnud oligarhi suure osa kaunaslaste jaoks atraktiivseks valikuks, sest varasem linnavõim näis kohalikest suurt mitte hoolivat ja nüüdsetel valimistel oli Matijošaitisele vähe alternatiive.
Suurema osa poliitikavaatlejate hinnangul on nüüdsed kohalikud valimised proovivoor tulevaks aastaks, mil toimuvad nii Euroopa Parlamendi, seimi kui ka presidendivalimised, mis määravad Leedu poliitilise tuleviku. Iseasi on, kas rahvale lubatakse siis senise kursi jätkumist või pakutakse uusi, radikaalseid ideid. Sellele küsimusele kohalikud valimised selget vastust igatahes ei pakkunud.