Trahvid raske jalaga Läti roolijoodikuid ei ohjelda

Copy
Foto on illustratiivne.
Foto on illustratiivne. Foto: Caro / Sorge / Scanpix

Alkoholijoobes põhjustatud liiklusõnnetuste arv kasvas eelmisel aastal ligi 18 protsenti, vahendas Läti rahvusringhääling eile. 

Juba mitu kuud on alkoholijoobes juhtimise eest ette nähtud kriminaalkaristus ja sõiduki konfiskeerimine, kuid statistikat see oluliselt parandanud ei ole.

Kogu 2022. aastal registreeriti 19 152 liiklusõnnetust - üle 50 õnnetuse päevas. Alkoholijoobes juhid põhjustasid neist 949. 

Riigipolitsei liiklusohutuse osakonna juhataja Juris Jančevskis märkis, et see arv on märkimisväärselt kasvanud. «Tänavu jaanuaris oli kinnipeetavate koguarv oluliselt väiksem kui eelmisel aastal, kuid kahjuks olid pooltel kinnipeetutest 1,5 promilli [raske joobe piirväärtus] või rohkem,» lisas Jančevskis. 

Joobes elektritõukeratturid põhjustasid 100 liiklusõnnetust. 

«Me oleme leidnud, et paljud neist ei näe tõukeratast sõidukina, vaid meelelahutusvahendina. Enamik neist 100 õnnetusest olid ennast kukkudes vigastanud juhid,» selgitas Jančevskis.

Kõige rohkem liiklusõnnetusi registreeriti neljapäeviti ja kõige vähem laupäeviti (eriti laupäeva hommikul), kuid kõige rohkem kõnesid saabub tööpäeva lõpus õhtusel tipptunnil kella 16.00-18.00 vahel.

Möödunud aastal hukkus Lätis liiklusõnnetustes 115 inimest, mis on 31 võrra vähem kui aasta varem. Tegemist on madalaima arvuga alates 1991. aastast, mis näitab, et on tehtud märkimisväärseid edusamme, kuigi Läti liiklusõnnetuste statistika on endiselt palju kõrgem kui mujal Euroopa Liidus. Hukkus 37 sõidukijuhti, 28 jalakäijat ja 19 kaasreisijat.

Raskelt vigastatute arv vähenes 470-lt 429-le.

Transpordiminister Jānis Vitenbergs (Rahvaliit) rõhutas, et olukorra parandamiseks teedel on vaja varasemalt tehtut hinnata.  

«Tuleb tunnistada, et meie ühiskonna ja juhtide harjumusi on väga raske murda - seda ei saa teha ühe aastaga,» ütles minister.

Joobes juhtide osas on ekspertide seas tunda meeleheidet. Karistused on karmid, kuid inimeste mõtteviis tundub on veel vastupidavam. Mis puutub aga teistesse rikkumistesse, siis soovitavad eksperdid karmimaid karistusi - näiteks 200 euro suurune trahv telefoni kasutamise eest.

«Oluline on karmimalt karistada nii kiiruseületajaid, kui ka turvavöö kinnitamata jätjaid. Ja kaotada hoiatused ning minna otse trahvi juurde,» ütleb transpordiministeeriumi maanteeinfrastruktuuri osakonna direktor Tālivaldis Vectirāns.

Liiklusohutuse ekspert Oskars Irbītis ütles, et ilma teadusuuringuteta ei ole mõtet midagi muuta. Keskmist sõidukiirust näitavad tablood on kõige uuem katse paremaid sõiduharjumusi kehtestada. 

Suveks karmistatakse ka elektritõukerattaid hõlmavad reegleid, sõnas Läti transpordiministeerium. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles