EL-i kliimaseireteenistus: Antarktika jääala on kokku tõmbunud

Jaanuaris murdus 150 meetri paksusega Brunti liustikul lahti pea Suur-Londoni maa-ala suurune jäälaam. Foto: Koperniku satelliit Sentinel-2 / Reuters / Scanpix

Antarktika jääga kaetud ala oli tänavu veebruaris teist aastat järjest erakordselt väike, teatas Euroopa Liidu kliimaseireteenistus teisipäeval kümme aasta kestnud protsessist.

Veebruari keskel oli Antarktikat ümbritseva jääkattega mereala suurus 2,09 miljonit ruutkilomeetrit, mis on pisim alates satelliidiseire alustamisest, näitavad Koperniku kliimamuutusteenistuse (C3S) andmed.

«Antarktika merejää on jõudnud 45-aastaste satelliidiandmete madalaima ulatuseni,» ütles C3S-i asedirektor Samantha Burgess.

USA teadlased kinnitasid uut rekordit veebruaris, kuid esitasid veelgi väiksema arvu 1,79 miljonit ruutkilomeetrit, mille taga on Koperniku kohaselt erinevad alguritmid.

Merejää kontsentratsioon lõunapoolkera suvel on keskmisest väiksem kõigis Lõuna-Jäämere sektorites. 2022. ja 2023. aasta arvud on 1981. kuni 2010. aasta jäänäitajatest umbkaudu 30 protsenti väiksemad.

Burgessi sõnul võib Antarktika merejää nappusel olla suur mõju mandri jäälavade stabiilsusele ja laiemalt maailmamere veetaseme tõusule.

«Pooluste jääkate on kliimakriisi tundlik indikaator,» ütles ta.

Merejää sulamisel ei ole meretasemele märgatavat mõju, sest jää on juba ookeanivees. Jääkatte kahanemine teeb siiski muret, sest see kiirendab maakera soojenemist.

Valge merejää peegeldab umbes 90 protsenti päikeseenergiast tagasi, aga kui päikesevalgus jõuab tumedale ookeaniveele, neelab see pea sama koguse energiat ning see tõukab tagant maakera soojenemist.