/nginx/o/2022/11/03/14938352t1h5764.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/03/08/15188095t1hea6e.jpg)
Ajakirjanikud ja advokaadid ei tea, kus valitsusvastastel meeleavaldustel kinni peetud inimesed on, ütles õiguskaitse ja kinnipeetavatele õigusabi andmisega tegeleva Gruusia Noorte Advokaatide Ühenduse (GYLA) inimõiguste programmi juhataja Tamar Oniani täna Postimehele antud intervjuus.
Gruusia siseministeeriumi aruande kohaselt peeti kinni 66 inimest ja 50 politseinikku sai kokkupõrgetes protestijatega vigastada. Süüdistused kinnipeetavatele olid väike huligaansus ja sõnakuulmatus politsei seaduslikele nõudmistele.
Lisaks üritati tungida parlamendihoonesse ja politsei kasutas siseministeeriumi sõnul proportsionaalset jõudu, et seda takistada. Protest ei olevat olnud ka rahumeelne: meeleavaldajad viskasid Molotovi kokteile ja kive, kasutasid füüsilist jõudu, lõhkusid parlamendihoone aknaid ja kahjustasid aedu ning ei kuuletunud politsei nõudmistele.
Oniani sõnul kasutasid Gruusia õiguskaitseorganid protestide laialiajamiseks ülemäärast jõudu. Intervjuu andmise ajal katkes mitu korda kõne pärast staatilist heli, mis tekitas kahtlust, et seda võidi pealt kuulata ja kasutada segajat.
Kuidas on olukord kinnipeetud protestijatega ja kuidas neid koheldakse?
Eilsetel protestidel võeti vahi alla inimesi haldusrikkumise õiguse alusel, mis võeti vastu nõukogude ajal 1984. aastal. Me teame, et osad kinnipeetuist said vigastusi kinnipidemise ajal või nende suhtes kasutati vägivalda. See kehtib ka opositsioonipoliitikute nagu Zurab Džapharidze kohta.
Oluline probleem on see, et ajakirjanikud ja advokaadid ei tea, kus kinnipeetud on – see on tavaline praktika Gruusias, kui massiliselt inimesi vahistatakse.
Politsei viib inimesed kohtusse ja siis nad viiakse üle Gruusia laiali ja algselt on alati raske teada, kus need inimesed on. Kui kinnnipidamisasutused on täis, siis nad peavad ootama kuskil autodes, või jaoskondade lähedal aedades [..], Niiet suurim väljakutse meie jaoks on kindlaks teha, kus isikud on. Advokaatidel või perekondadel on väga raske välja uurida, kus nad on – selle kohta avalikku infot pole.
Kas teil on olnud võimalik nendest osadega kontakti saada ja nende asukoht kindlaks teha ning teate millises olukorras nad on?
Me oleme neist osadega kontakti saanud. See on tavaline protseduur protestijatega. Nad vahistati haldusõigusrikkumiste seadustiku alusel ning nad tõenäoliselt saadetakse kohtutesse ülekuulamisele. Ma ei saa rohkemat hetkel öelda.
Aga tean, et osad vahistatutest olid nii vigastatud, et nad viidi otse haiglatesse.
Levisid teated, et politsei kasutas liigset jõudu. Kas see vastab tõele?
Jah. Õiguskaitseametnikud hakkasid jõudu kasutama pärast kella kaheksat. Nad kasutasid jõudu erinevat viisi. [..] Neid kasutati paralleelselt, mis on igasuguste rahvusvaheliste standardite ja ka põhiseaduse vastane. Nad kasutasid pipra- ja pisargaasi ja veekahurit samaaegselt ning nende samaaegne kasutamine on keelatud. Ja nad kasutasid neid meetmeid valimatult, ehk ka rahumeelsete protestijate, mitte nende vastu, kes avalikult ei kuuletunud.
The special forces, when repelling attack on the gates of the Parliament, mixed water cannons with (pepper?) spray. There is a prohibition on this. #Georgia pic.twitter.com/D0MxFru4V3
— Helen Khoshtaria (@Helenkhosh) March 8, 2023
Mis on tähtis on see, et nad alustasid platsi puhtaks ajamist parlamendi juures olevalt kõrvaltänavalt [staatiline heli ja kõne katkemine].
Avalikult jagatud info kohaselt toimus mingi provokatsioon seal – Molotovi kokteilid või midagi sarnast, mis olevat olnud põhjus, miks politsei alustas rahva laialisaatmisega. Seda tegi aga väga väike grupp inimesi, mistap me ei saa kindlad olla, kas need olid päris protestijad või provokaatorid.
Aga tegelikult see polnud põhjus, miks politsei kasutas valimatult jõudu ja seda kõigi protestijate vastu, sest tegelikult oli meeleavaldus parlamendi ees pigem rahumeelne.
Me olime parlamendi juures teel. Me ei näinud midagi seal juhtumas [..] järsku saime aru, et kasutatakse pisargaasi ja ma ise sain pisargaasiga pihta. Oidime pärast seda põgenema ja see on üks põhjustest, miks me ütleme meetmeid rakendati valimatult – me olime rahumeelsed protestijad.
Nagu aru saan toimuvad juba praegu ka uued protestid – milline on olukord praegu?
See on naiste protest täieliku kontrolli vastu [järjekordselt kostus staatilise heli ja kõne katkes] See on seoses naistepäevaga ja protestitakse täieliku kontrollli vastu ning on seotud ka praeguste seaduseelnõudega. Need oli sama Kremli stsenaarium, mis juhtus Venemaal 2012. aastal, mille tulemusel suri vabad hääled Venemaal, kodanikuühiskond, meediamitmekesisus jne. Ja mis kõik muudab demokraatia õitsvaks.
/nginx/o/2023/03/08/15188163t1h49b3.jpg)
Kas on veel midagi, mida soovite rõhutada?
Meie sõnum ja mida me tahame rõhutada on see, et kui seadus võetakse vastu, siis see tähendab kodanikuühiskonna ja tavaliste elanike, pole oluline, kas nad on kodanikud või mitte, sellel on nende suhtes halb mõju.
See tähendab, et poleks kedagi, kes protesteeriks inimõiguste rikkumiste üle ja pole ühtegi institutsiooni, mis oleks tõhus, ja ka kõik, kes institutsioonide üle järelvalvet teevad. See mõjutaks inimõigusi, õigusriigi põhimõtteid ja demokraatiat ja selle pärast me arvame, et see on tõsine teema – see on tõeline ja ähvardav oht demokraatia püsimajäämisele Gruusias.
Kas kõnede katkemine ja probleemid nendega on see midagi uut, juhtub seda tihti või kas see juhtub tihedamini hetkel?
Ma tavaliselt hoidun telefonikõnedest. Mina ja teised inimõiguste kaitsjad kasutame turvalisemaid rakendusi nagu Signal, sest riigi poolne jälgimine on suur probleem. Meil on seadusandlus, mis lubab täielikku kontrolli kõige üle ja meil ei ole effektiivseid mehhanisme, millega oleks võimalik salajast ülekuulamist kontrollida.
Eelmisel aastal oli massivne leke riiklikust julgeolekuteenistusest, mis tegi informatsiooni, et julgeolekuteenistus kuulab kõiki pealt – saatkondi, vaimulikke, inimõiguste kaitsjaid, meediat – kõiki, kes võivad olla rohkem kaitstud kui individuaalsed kodanikke. Ja see ei ole seotud ainult õigusega privaatsusele, vaid ka teiste õigustega – usutunnistusõigus, diplomaatiline puutumatus jne. Pöördusime möödunud suvel Euroopa Inimõiguste Kohtusse ja palusimel neil uurida selle seaduslikkust. Tuhanded failid lekkisid, mis tegid avalikkuse teadlikuks kohaldatavate meetmete totaalsusest ja massiivsusest.
Meil ei ole aga tõendeid, et kas praegu juhtus see tehnilise probleemi või millegi muu pärast – paljud inimesed mu ümber ütlevad, et neil on sama probleem. Telefonioperaator ütles meile, et see võib juhtuda mälu täitumisel, aga mulle on jäänud mulje, et seda juhtub tihedamini tähtsate kõndede ajal.
Aga ma ei saa öelda, millest see täpselt tuleneb, sest meil ei ole tehnilist suutlikkust ja meil ei ole tehnilisi laboreid nagu neid on muudes Euroopa riikides, mis saaksid uurida, kas telefoni kuulatakse pealt või mitte. Aga kuna me teame, et see praktika on nii massiivne, siis me ei kasuta tavalisi avatud kõnesid.