MAAILM TASKUS: EUROOPA ERI ⟩ Ukrainlastest arvukam on Portugalis vaid brasiilia kogukond

Kuigi tegu on kahe üksteisest peaaegu kõige kaugemal paikneva Euroopa riigiga, edestasid juba selle sajandi alguses ukraina kogukonda Portugalis arvukuselt vaid kahe endise asumaa - Brasiilia ja Cabo Verde - kodanikud.

Postimehega Portugali migratsioonipoliitikast rääkinud eurosaadik Francisco Guerreiro sõnul on nende riik läbi teinud kolm suuremat sisserände perioodi.

«Esimene oli siis, kui lõppes meie diktatuur (aastal 1974, toim) ning me olime migratsioonile rohkem avatud ja inimesed endistest kolooniatest said rohkem Portugali tulla,» rääkis ta.

Tänavu 24. veebruaril Lissabonis välja tulnud ukrainlased. Foto: Hugo Amaral / Scanpix

«Järgmine oli siis, kui astusime ELi (aastal 1986, toim),» jätkas Guerreiro. Ukrainlased saabusid peaasjalikult kolmanda laine ajal, siis, kui EL hakkas ida suunas laienema.

2015. aastaks oli ukrainlased Portugali suuruselt kolmas immigrandikogukond. Neist rohkem elas seal vaid inimesi kahest Portugali endisest kolooniast - Brasiiliast ja Cabo Verdest. Ukrainlastele järgnesid arvukuselt taas endised asumaad: Angola ja Guinea-Bissau.

«Nad teevad kõvasti tööd, nad on nii majanduslikult kui sotsiaalselt sügavalt meie riiki integreeritud,» tunnustas Guerreiro ukrainlasi.

Brasiillaste järel suuruselt teiseks immigrandikogukonnaks kasvasid ukrainlased mullu puhkenud sõja tagajärjel, kui paljud Vene agressiooni eest kodumaalt lahkunud liikusid Edela-Euroopasse, kus arvestatav hulk rahvuskaaslasi juba elas.

«Koos Ukraina sõjaga sai neist kahjuks suuruselt teine migrandikogukond. Mitte, et me ei tahaks neid – nad on väga hästi juured alla ajanud – vaid need on kahetsusväärsed asjaolud, miks neist on saanud suuruselt teine migrandikogukond Portugalis,» nentis Guerreiro.

Roheliste fraktsiooni kuuluv eurosaadik leidis, et võrreldes mitmete teiste Lõuna-Euroopa riikidega on portugallastel ilmselt avatum suhtumine migratsiooni. «Meil on ka geograafiline eelis võrreldes teiste riikidega. Illegaalsetel migrantidel on keerukas inimkaubitsejate kaudu tulla. Need teed on ilmselgelt rohkem seotud Itaalia, Hispaania ja teiste riikide kui meiega,» lisas ta sinna juurde.

Guerreiro meenutas Postimehele ka seda, kuidas Portugal ise on olnud väljaränderiik. Tänapäeval elab nende rahvusest ja juurtega inimesi märkimisväärselt palju näiteks Prantsusmaal ja Luksemburgis.

See intervjuu on osa koostöös Euroopa Parlamendiga valmivast videointervjuude, debattide ja taskuhäälingute sarjast «Maailm taskus: Euroopa eri», mis püüab avada ELi ja selle liikmesriikide välispoliitilisi arusaamu.