MAAILM TASKUS EUROOPA ERI ⟩ Teretulnud rohealgatus või alatu dumping?

USA inflatsiooni vähendamise seaduse (IRA) mainimine muudab ELi kaubanduspoliitikaga tegelevad ametnikud närviliseks. Praegu teeb Euroopa Komisjon pingutusi, et tolle seaduse sel kuul vastu võetavad rakendusaktid oleksid ELi tööstusettevõtetele võimalikult soodsad.

Pidevalt haldab IRA küsimust Euroopa Komisjoni lätlasest asepresident Valdis Dombrovskis. Möödunud nädala lõpus lendas Washingtoni ka Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, kelle kohtumisel Joe Bideniga seisis IRA kõrgel oluliste teemade nimekirjas.

Nagu kirjutab näiteks RFI, peljatakse ELis, et ameeriklaste hoogne rohetehnoloogiate rahastamine kahjustab Euroopa energeetika- ja autotööstusi ning moonutab turgu.

Postimehe «Maailm taskus: Euroopa eri» saates käinud eurosaadikud Andrus Ansip (Reformierakond) ja Sven Mikser (SDE) võtsid IRA suhtes aga märksa positiivsema hoiaku kui saab lugeda Saksa või Prantsuse pressist.

«Kindlasti on tegemist eelkõige siiski kliimaseadusega,» rõhutas Mikser.

«Tegemist on Ameerika ajaloos, ma arvan, et ilmselt maailma ajaloos kõige suurema rahalise panusega kliimasõbralike tehnoloogiate arendamiseks. Ligi 400 miljardit USA dollarit on aastate jooksul plaanis kulutada täiendavate rahaeraldistega nende tehnoloogiate arendamiseks ja maksusoodustustega nendele ettevõtetele, kes neid tehnoloogiaid arendavad,» iseloomustas Mikser.

«Minu jaoks on ameeriklaste inflatsiooni alandamise akt julge samm investeerida rohemajandusse. Kui nad tõepoolest need eesmärgid saavutavad, mis nad selle aktiga on seadnud, siis nad suudavad vähendada süsinikdioksiidi emissioone 44 protsendi ulatuses,» tunnustas Ansip.

«Euroopas me oleme väga ettevaatlikud. Mõtleme, mida Maailma Kaubandusorganisatsioon arvab asjast, kas ta sobib või ei sobi, ameeriklased teevad lihtsalt ära,» jätkas Ansip.

«Euroopas on ka palju abipakette, kui te mõtlete taasterahastule, siis 800 miljardit. Me ei peaks väga palju kritiseerima ameeriklasi, et nemad oma majandust tahavad turgutada, kui me ise teeme seda vaata, et suuremas ulatuses,» leidis Ansip.

«Ameerika traditsioonis pannakse seadustele kõlav nimi. Võib-olla see inflatsiooni vähendamise faktor on võrdlemisi ebaoluline. Kolm kõige olulisemat muudatust on juba mainitud rohetehnoloogiate arendamine ja kliimamuutustega võitlemine, teiseks Ameerika sisepoliitikas võrdlemisi tundlik teema ehk ravimite hinna kontrolli alla saamine ja kolmandaks ettevõtete tulumaksu miinimummäära kehtestamine,» loetles Mikser.

«See seadus võeti vastu eelmise parlamenditsükli ajal, mis on oluline selles mõttes, et esindajatekojas on ju enamus vahepeal läinud vabariiklaste kätte, mis teeb selle seaduse olulise põhimõttelise muutmise võrdlemisi võimatuks olukorras, kus Biden on Valges Majas, kus senati enamus on demokraatidel ja esindajatekoja enamus on vabariiklaste käes,» selgitas Mikser IRA taustu.

Mis on inflatsiooni vähendamise seadus (IRA)?

• Mullu augustis USAs vastu võetud üleriigiline seadus, mille deklareeritud eesmärk on inflatsiooni vähendamine, retseptiravimite hinna alandamine ja puhta energeetika edendamine.
• Selle seaduse järgi annab USA valitsus sadu miljardeid dollareid toetust kliimasõbralikule tootmisele. Seetõttu nimetatakse seda ka Ühendriikide kõigi aegade olulisimaks kliimamuutuste vastu võitlevaks õigusaktiks.
• ELi liikmesriigid, aga ka Lõuna-Korea, on väljendanud selle seaduse pärast muret, sest pelgavad ebaõiglast konkurentsi. Põhilise murekohana on toodud esile küsimus, et kui USA oma autotööstusi doteerib, on see ebaõiglane teiste ameeriklastele oma autosid eksportida tahtvate piirkondade tööstuste suhtes.
• IRA rakendusaktid, mis paljuski määravad, millist mõju see seadus tegelikult avaldab, võetakse vastu märtsis.

See saade on osa koostöös Euroopa Parlamendiga valmivast videointervjuude, debattide ja taskuhäälingute sarjast «Maailm taskus: Euroopa eri», mis püüab avada ELi ja selle liikmesriikide välispoliitilisi arusaamu.