Šveitsi muuseum alustab uurimist seoses natside riisutud taiestega

Copy
Emil Bührle kollektsiooni näitus Kunsthaus Zürichis.
Emil Bührle kollektsiooni näitus Kunsthaus Zürichis. Foto: Arnd Wiegmann/AFP/Scanpix

Šveitsi üks mainekamaid kunstimuuseume Kunsthaus Zürich alustas täna uurimist, millega loodetakse selgitada välja, kas selle kollektsioonis võib leiduda natside varastatud kultuurivara.

Muuseumi teatel tahetakse, et loodaks riiklikul tasandil sõltumatu komisjon, mis uuriks Natsi-Saksamaal tagakiusamise tulemusel riisutud kultuurivara.

Seniks loob muuseum sel aastal ise sõltumatutest ekspertidest koosneva rahvusvahelise komisjoni.

«Meie suurim eesmärk peab alati olema meile kuuluvate taieste päritolu asjatundlik hindamine,» ütles muuseumit haldava Zürcher Kunstgesellschafti esimees Philipp Hildebrand.

«Peame võimaldama õiglasi lahendusi, kui on märke, et kultuurivara konfiskeeriti natside tagakiusamise tulemusel.»

«Mõistame, et see on pikk ja keeruline protsess,» lisas ta.

Muuseumi teatel puudutab uurimine nii selle praegust kollektsiooni kui omandatavaid taieseid.

«Päritolu vaadatakse üle taieste puhul, mis on loodud enne 1945. aastat ja vahetasid omanikku vahemikus jaanuar 1933 kuni mai 1945,» teatas muuseum.

Muuseum sattus 2021. aastal kriitika alla, kui avas uue tiiva, et eksponeerida Teise maailmasõja ajal rikastunud relvaärimehe Emil Bührle erakollektsiooni.

Bührlest sai 1937. aastal Šveitsi kodanik ja ta suri 1956. aastal, olles kuhjanud kokku Euroopa ühe mainekama erakogu.

Bührle Foundation kinnitas ka ise, et 13 maali, mille ta ostis, olid varastatud juutidelt Prantsusmaal.

Bührle tagastas Teise maailmasõja järel kohtuasjade järel kõik 13 taiest oma algsetele omanikele ning ostis üheksa neist seejärel endale tagasi, lisas fond.

Tagasi üles