Kremli väitel ei kujuta Venemaa endast ohtu Soomele

Vaade Moskva Kremlist Vene välisministeeriumile. Foto on illustratiivne. Foto: Maxim shemetov / REUTERS / Scanpix

Kreml teatas täna seoses Soome presidendi Sauli Niinistö eeloleva visiidiga Türki, mis peaks heaks kiitma Helsingi taotluse liituda NATOga, et Venemaa ei kujuta endast Soomele ohtu.

«Oleme mitmel korral väljendanud kahetsust selle üle, et Soome ja Rootsi liiguvad liikmesuse suunas, ja öelnud mitmeid kordi, et Venemaa ei kujuta endast ohtu nendele riikidele,» ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov.

«Meil pole mingeid tüliküsimusi nende riikidega. Nad ei ole meile kunagi kujutanud endast mingit ohtu ja, loogiliselt võttes, ei ole meiegi neid ähvardanud,» väitis Peskov.

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan on peatanud otsekõnelused Rootsiga, ent Ankara näib olevat valmis ratifitseerima Soome taotlust.

Niinistö ütles, et Türgi jõudis tema riigi NATO liikmeks saamise asjas otsusele, ning teatas, et külastab sel nädalal Istanbuli, et seda otse Erdoğani suust kuulda.

Niinistö ütles eile, et Türgi otsus tehakse teatavaks tema reedesel kohtumisel. Erdoğan ise vihjas enne seda, et Soomele näidatakse rohelist tuld.

Soome, Rootsi ja Türgi sõlmisid mullu juunis NATO tippkohtumisel kolmepoolse leppe, kuid Ankara on avaldanud meelehärmi, et Rootsi ei ole antud lubadusi tema hinnangul täitnud.

Türgi ja Ungari on ainsad NATO liikmesriigid, mis ei ole siiani Soome ja Rootsi NATO taotlusi oma parlamentides ratifitseerinud. NATOsse pääsemiseks on vaja kõigi 30 liikmesmaa heakskiitu.

Soome ja Rootsi loobusid mullu pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale oma kauasest neutraliteedipoliitikast ja taotlesid ühinemist NATOga.

Erdoğan on end seoses Rootsiga kaitsepositsioonile paigutanud ning teda ootavad peatselt ees ka üpriski raskeks katsumuseks kujuneda tõotavad presidendivalimised, kuid Ankara on valmis Soomet Põhjala paarist eraldi käsitlema ja selle liikmesuse ratifitseerima.

Siiski pole Türgi parlament veel ratifitseerimise üle peetavat hääletust kuupäevaliselt paika pannud ning valimised leiavad aset 14. mail.

Ehkki Ungari heakskiitu läheb veel vaja, siis Soome jaoks on NATO liikmesuse kinnitamine enne Rootsit võrdlemisi muretu teekond, vaatamata sellele, et kaks riiki koordineerisid ühiselt oma taotlused ning on rõhutanud, et tahavad üheaegselt liituda.

Rootsi peaminister Ulf Kristersson möönis teisipäeval, et Soome liitumise tõenäosus NATOga enne Rootsit on viimastel nädalatel «suurenenud», ent rõhutas, et nendegi pääsemine sõjalisse liitu on vaid aja küsimus.

Ankara peatas läbirääkimised Rootsiga pärast jaanuaris aset leidnud meeleavaldusi, mille käigus põletas üks marurahvuslasest paremäärmuslik poliitik Türgi suursaatkonna ees Stockholmis islamiusu pühimat teksti, koraani. Sellele vaatamata jätkusid läbirääkimised 9. märtsil Brüsselis.

Venemaa näeb NATO laienemist kui eksistentsiaalset ohtu oma julgeolekule ning õigustab osaliselt oma sissetungi Ukrainasse viimase sooviga liituda atlandi-ülese alliansiga.