Serbia president Aleksandar Vučić ja Kosovo peaminister Albin Kurti kohtuvad täna Euroopa Liidu vahendusel Põhja-Makedoonia kuurortlinnas Ohridis, et üritada leevendada viimastel kuudel teravnenud pingeid kahe riigi vahel.
Serbia ja Kosovo juhid üritavad pingeid leevendada
Serbia ja Kosovo leppisid veebruaris esialgselt kokku ELi 11-punktilise plaani sõnastuses suhete normaliseerimiseks pärast 1998.-99. aasta sõda ja Kosovo iseseisvumist 2008. aastal.
Mõlemad riigid loodavad ühineda Euroopa Liiduga, kuid neile on öeldud, et peavad selleks oma suhteid parandama.
Tüli lahendamine on muutunud sedavõrd olulisemaks, et Ukrainas käib sõda ja kardetakse, et Venemaa võib püüda kruvida üles ebastabiilsust ka Balkanimaades.
«See on esimene kord, kus Kosovo, Serbia ja kogu Lääne-Balkani juhid ilmutavad vaprust ja tunnistavad ühist vastutust seoses regiooni ELi liitumisprotsessiga,» ütles kõnelusi juhtiv ELi välispoliitika juht Josep Borrell.
Borreli sõnul keskendutakse kohtumisel sellele, kuidas jõustada ELi plaani, mis näeb ette heanaaberlike suhete loomist ning teineteise ametlike dokumentide ja riigisümboolika tunnustamist.
Jõustamise korral tähendab see ka, et Belgrad ei saaks tõkestada Kosovo ühinemist ÜRO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega.
Samas ei näe lepe otsesõnu ette Kosovo ja Serbia vastastikust tunnustamist.
Populistist Vučić on alates esialgse leppeni jõudmisest osa selle punktidest taganenud, tundes survet paremäärmuslikelt rühmitustelt, kes peavad Kosovot Serbia riigi ja õigeusu hälliks.
Neljapäeval ütles Vučić, et ei allkirjasta Ohridi kohtumisel ühtegi dokumenti. Varem tõotas ta, et ei tunnusta ka kunagi Kosovo iseseisvust ega luba sel ÜROga ühineda.
Kurti seevastu ütles, et Ohridi kõnelustel peab keskenduma juba kokkulepitu elluviimisele.
«Olen optimist, kuid edu ei sõltu minust,» lausus ta. «Pakkusin (viimasel kohtumisel Brüsselis), et võin Euroopa ettepaneku allkirjastada, kuid teine pool ei olnud selleks valmis ja keeldus.»
Serbia pealinnas Belgradis avaldasid eile tuhanded paremäärmuslased meelt ja nõudsid, et Vučić ELi ettepaneku tagasi lükkaks.
Albaanlaste enamusega Kosovo kuulutas iseseisvuse Serbiast ühepoolselt välja 2008. aastal.
Kosovo iseseisvust on tunnustanud paljud lääneriigid, kuid Belgrad ja selle liitlased Venemaa ja Hiina seda teinud ei ole.