Kasahstanis peetakse ennetähtaegseid parlamendivalimisi
Kasahstanis peetakse pühapäeval ennetähtaegsed parlamendivalimised, vahendasid AFP korrespondendid selle Kesk-Aasia riigi suurematest linnadest Astanast ja Almatõst.
Ligikaudu 12 miljonil valijal on kella 20.00-ni aega hääletada valimistel, millel ka sõltumatud kandidaadid võivad pääseda parlamendi alamkotta, kus praegu on esindatud vaid president Kassõm-Žomart Tokajevile lojaalsete erakondade liikmed.
Tokajev püüab praegusel ajal viia läbi poliitilisi reforme, mis kriitikute sõnul on mõeldud võimu edasiseks koondumiseks enam kui aasta pärast arvukalt ohvreid kaasa toonud meeleavaldusi. Ametlikel andmetel hukkus 238 inimest, kuid kriitikute sõnul on see näitaja tõenäoliselt kõrgem.
Suure territooriumi ja 20 miljoni elanikuga nafta- ja gaasirikas Kasahstan, mis on kiilutud Venemaa ja Hiina vahele, muutub üha olulisemaks ja tugevamaks Kesk-Aasia majanduseks.
Tokajev saatis jaanuaris laiali parlamendi alamkoja ehk medžlise ja kuulutas välja ennetähtaegsed valimised. Samuti saatis Tokajev laiali kohalikud seadusandlikud kogud.
See samm on kooskõlas põhiseadusreformiga, mis viidi läbi 2022. aastal pärast Tokajevi eelkäija Nursultan Nazarbajevi kolme aastakümmet võimul. Autoritaarne riigipea Nazarbajev astus tagasi 2019. aastal.
Tokajev loodab erakorralistelt valimistelt «uut tõuget loodusvarade poolest rikka endise Nõukogude riigi moderniseerimiseks».
Tokajev valiti mullu novembris tagasi 80 protsendiga häältest. Valimisi kritiseeriti konkurentsi puudumise pärast.
Toona lubas ta luua «uue õiglasema Kasahstani» ja reformida «kõik peamised võimuinstitutsioonid».
Ehkki valimistel näib olevat valikut ja esindatud on ka opositsioon, siis paraku on paljud kasahhid vähemalt Almatõs muutuste suhtes skeptilised.
«Kas ma võtan osa neist valimistest? Ei, kui aus olla... sest ma sisuliselt ei usu ausatesse valimistesse Kasahstanis üldiselt,» ütles 21-aastane IT-spetsialist Aset Smagulov AFP-le.
Sõltumatutel kandidaatidel on võimalik kandideerida parlamenti esimest korda pea 20 aasta jooksul.
Võimud langetasid ka 98-kohalisse seadusandlikku kogusse pääsemise künnist viiele protsendile ning ühtlasi kehtestati ka 30-protsendiline kvoot naiste, noorte ja puuetega inimeste pääsemiseks parlamenti.
Politoloog Dimaš Alžanov ütles samas, et vaatamata muudatustele jääb valimisi kontrollima valitsev eliit.
«Valimissüsteem on muutunud ja jätab mulje valikust, ent tegelikkuses hoiavad president ja tema valitsus häältelugemist enda kätes,» ütles Alžanov AFP-le. «Siin peetakse valimisi eesmärgiga säilitada võimu. Selline on valimiste olemus autoritaarses riigis.»