NATO peasekretär ärgitas liitlasi kaitsekulutusi suurendama
NATO peasekretär Jens Stoltenberg hoiatas täna, et liitlased ei ole suurendanud oma kaitsekulutusi pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale piisavalt kiiresti.
NATO 30 liikmesriiki lubasid pärast Krimmi poolsaare annekteerimist Venemaa poolt 2014. aastal, et suurendavad oma kaitsekulutusi 2024. aastaks kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT).
Täna avaldatud alliansi aastaraporti kohaselt olid mullu sellel tasemel ainult seitse riiki: Kreeka, USA, Leedu, Poola, Suurbritannia, Eesti ja Läti.
Aastal 2021 täitsid nõuet kaheksa liikmesriiki ja 2020. aastal üksteist.
«Paljud liitlased on alates Vene invasioonist andnud teada kaitsekulutuste märkimisväärsest suurendamisest,» ütles Stoltenberg pressikonverentsil.
«Nüüd peavad need lubadused muutuma reaalseks rahaks, lepinguteks ja konkreetseks varustuseks, sest kaitsekulutustel tugineb kogu muu meie tegevus.»
Lubadust täitnud riikide arvu languse omistas ta asjaolule, et mitme liitlasriigi majandusel läks oodatust paremini, mistõttu oli nende kaitseeelarve suhtarvudes väiksem.
Kaugelt suurim panustaja oli USA, kes moodustas umbes 70 protsenti alliansi rohkem kui triljoni dollarini ulatuvatest kaitsekulutustest 2022. aastal.
Euroopa riikide ja Kanada kulutused kasvasid mullu 2,2 protsenti ning viimasel kaheksal aastal kokku ulatub kasv 350 miljardi dollarini.
«Liitlased on alates 2014. aastast kaitsekulutusi suurendanud ja me liigume õiges suunas. Kuid me ei liigu nii kiiresti, kui seda nõuab ohtlik maailm, milles elame,» ütles Stoltenberg.
«Seega, ehkki ma tervitan edusamme, mida on tehtud, on ilmselge, et peame tegema enamat ja kiiremini.»
Venemaa täiemahuline invasioon viis Euroopa riike kulutusi oma relvajõududele miljardite võrra suurendama.
Juulis Vilniuses peetaval alliansi tippkohtumisel plaanitakse panna paika uued kulutuseesmärgid. Sealjuures nõustub enamik liitlasriike, et kaks protsenti peaks olema kulutuste «põhi, mitte lagi».