KOHALIK VAADE ⟩ Kas Hollandi lehmad on ajale jalgu jäänud?

87 protsenti riigi ammoniaagi heitkogustest tuleb põllumajandusest, eelkõige loomakasvatusest. Foto: Piroschka Van De Wouw / REUTERS / Scanpix

Hästi arenenud põllumajandus on Hollandi uhkus ja kogu sealse rahva identiteedi kujundaja. Seda hoolimata tõsiasjast, et riigi 4,2 miljoni hektari suurusest kogupindalast (koos veekogudega) oli 2021. aastal põllumajanduslikus kasutuses vaid 529 000 hektarit.

Maa vähesuse tõttu tuleb seda kasutada võimalikult tõhusalt, see omakorda sunnib aga tõsiselt mõtlema keskkonnakaitsele, sest eelkõige kariloomakasvatus paiskab õhku suures koguses lämmastikku.

Ammoniaak kui üks tähtsamaid lämmastikuühendeid tekitab kogu maailmas järjest suuremaid probleeme. 2020. aasta alguses teatas Hollandi rahvatervise ja keskkonnakaitse agentuur (Rijksinstituut voor Volksgezondheid en Milieu), et 87 protsenti riigi ammoniaagi heitkogusest tuleb põllumajandusest, eelkõige loomakasvatusest. Ja üle poole loomsetest lämmastikuheidetest pärineb lehmadelt, keda Hollandi 16 000 piimakarjakasvatusettevõtte kohta on umbes 1,6 miljonit.