Sotsiaalmeediarakenduse TikTok tegevjuht Shou Zi Chew sai armutu grillimise osaliseks Ameerika Ühendriikide kongressis, kus poliitikud mõlemalt tiivalt tõstatasid küsimusi rakenduse väidetavate sidemete üle Hiina riigiga.
Möödunud nädala neljapäeval ligi kuus tundi kestnud küsitlemine ei toonud 150 miljonit Ameerika TikToki kasutajat lähemale teadmisele, kas nad saavad ka kaugemas tulevikus rakenduse kasutamist jätkata.
Ühendriikide saadikud pinnisid Chew'd rakenduse andmeturvalisuse ja teismelistele kahjuliku mõju osas, vastates skeptiliselt TikToki tegevjuhi kinnitustele, et videojagamise platvorm seab kasutajate turvalisuse esikohale ning seda ei tohiks Hiina-sidemete tõttu ära keelata.
Tõsised süüdistused
Harvaesinevas parteiüleses üksmeeles tulistasid vabariiklastest ja demokraatidest saadikud küsimusi erinevatel teemadel, nagu TikToki sisu modereerimise ja ameeriklaste andmete kaitsmise kohta, rääkimata TikToki tegevusest ajakirjanike järele luuramisel.
Chew veetis suurema osa Ühendriikide energeetika- ja kaubanduskoja kuulamisest, eitades väiteid, et TikTok ja selle emafirma ByteDance on Hiina valitsuse tööriistad.
/nginx/o/2023/03/24/15218245t1hf8e5.jpg)
Kuid tegevjuht ei suutnud vastata ebamugavatele küsimustele uiguuride peal toime pandud Hiina inimõigusrikkumiste kohta ning paistis jahmunud ühe saadiku näidatud TikToki videost, kus kutsuti üles vägivallale kuulamist pidanud esindajatekoja komisjoni vastu.
40-aastase Singapuri päritolu Chew' harv avalik esinemine toimus ettevõtte jaoks otsustaval momendil.
Mõne üksiku aasta jooksul on TikToki kasutajate arv Ameerikas paisunud 150 miljoni inimeseni, kuid selle tõusvat positsiooni ohustab võimalik riiklik keeld ja ametnike kasvavad mured kasutajate andmete kaitsmisel Hiina kommunistliku valitsuse eest.
Saadikute keskendumine TikTokile kannab ka laiemat sümbolismi ajal, mil Pekingi ja Washingtoni vahel kogub tuure geopoliitiline jõukatsumine kaubanduse ja tehnoloogia vallas. Pingeid kergitavad veelgi hiljutised vahejuhtumid Hiina luureõhupallidega ja Hiina suhted Venemaaga.
«Härra Chew, te olete siin, sest Ameerika rahvas peab kuulma tõde selle kohta, millist ohtu kujutab TikTok meie riiklikule ja isiklikule julgeolekule,» lausus avasõnades komisjoni juht vabariiklane Cathy McMorris Rodgers.
Chew kinnitas esindajatekoja komisjonile, et TikTok prioriseerib noorte kasutajate turvalisust ja eitas, et tegu on ohuga riiklikule julgeolekule. Tegevjuht kordas, et ettevõttel on plaan kaitsta Ühendriikide kasutajate andmeid, säilitades neid serverites, mida haldab ja omab tarkvarahiid Oracle.
«Lubage ma ütlen seda täie kindlusega – ByteDance ei ole Hiina ega mingi muu riigi agent,» lausus Chew.
Meelelahutus või julgeolekuoht?
Kinnitustele vaatamata on ettevõtet saatnud süüdistused, et selle kuulumine Hiina omanikele tähendab, et kasutajate andmed võivad sattuda Kommunistliku Partei kätesse või et rakendust on võimalik kasutada Pekingile sobivate narratiivide edendamiseks.
The Guardian teatas 2019. aastal, et TikTok andis oma moderaatoritele juhiseid tsenseerida videoid, mis mainivad Tiananmeni väljakut ja sisaldavad kujutisi, mis ei näita Hiina valitsust heas valguses. Platvormi sõnul on nad pärast seda oma modereerimispraktikaid muutnud.
Mured TikToki osas kasvasid, kui ByteDance tunnistas eelmise aasta detsembris, et vallandas neli töötajat, kes pääsesid möödunud suvel ligi kahe ajakirjaniku ja nendega seotud isikute andmetele, üritades saada jälile ettevõtte osas lekkinud raporti allikatele.
TikTok on üritanud end teadlikult kaugendada Hiina päritolust, öeldes, et ByteDance kuulub 60 protsendi osas rahvusvahelistele omanikele, nagu Carlyle Grupp. «Omandus ei ole neile muredele vastamise keskmes,» sõnas Chew.
Kuid paljude jaoks küsimus just nimelt selles ongi. President Joe Bideni administratsioon on väidetavalt nõudnud TikToki Hiina omanikelt oma osakute müümist, et vältida üleriiklikku keeldu Ameerikas. Hiina on öelnud, et on sellistele katsetele vastu.
Ühendriikide välisminister Antony Blinken ütles eraldi peetud komisjoni istungil, et tema arvates on TikTok julgeolekuoht ja see «tuleks lõpetada ühel või teisel moel».
Valge Maja pressiesindaja Karine Jean-Pierre'i sõnul jälgisid Valges Majas kõik neljapäevast kuulamist, kuid kõneisik ei soostunud kommenteerima, mida Bideni administratsioon võiks täpsemalt ette võtta TikTokiga seotud murekohtade lahendamiseks.
:format(webp)/nginx/o/2023/03/24/15218250t1h269b.jpg)
Kuulamise üks kõige dramaatilisemaid hetki saabus siis, kui vabariiklasest saadik Kat Cammack mängis ette TikToki video, mis näitas relvast tulistamist koos esindajatekoja komisjoni fotoga, millele oli lisatud täpne kuupäev, millal TikToki tegevjuhi kuulamine aset leidis – enne, kui see kuupäev oli ametlikult avalikustatud.
«Te tahate, et me usuksime, et te olete suutelised tagama andmeturvalisuse, privaatsuse ja julgeoleku 150 miljonile ameeriklasele, kui te ei suuda kaitsta isegi inimesi siin ruumis,» päris Cammack.
TikTok teatas neljapäeval, et platvorm eemaldas video ja keelustas konto, mis oli selle postitanud.
Mure selle osas, millise sisuga ameeriklased internetis kokku puutuvad ja kuidas tehnoloogiaettevõtted nende andmeid koguvad, ei ole midagi uut. Kongress on varem soovinud riikliku privaatsusseadusega piirata andmete hulka, mida tehnoloogiaettevõtted saavad kasutajate kohta koguda, kuid need katsed on läbi kukkunud.
Millistes riikides kehtivad TikToki kasutamisele piirangud?
Afganistan – Talibani valitsus keelustas TikToki 2022. aastal, et vältida noorte «eksiteele sattumist».
Ameerika Ühendriigid – keeld föderaalametite tööseadmetes, samuti on TikToki kasutamise keelanud valitsusametnikele üle pooled osariikidest, aga ka kongress ja Ühendriikide relvajõud.
Belgia – kuue kuu pikkune ajutine keeld valitsusametite tööseadmetes.
Euroopa Liit – keeld Euroopa Parlamendi, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Ülemkogu tööseadmetes.
Holland – soovitus TikToki mitte kasutada valitsuse tööseadmetes.
India – üleriiklik keeld 2021. aasta jaanuarist.
Kanada – keeld valitsusametite tööseadmetes.
Norra – keeld parlamendi tööseadmetes, Oslo ja Bergen kutsusid üles eemaldama rakendust ka omavalitsuse tööseadmetest.
Pakistan – võimud on rakendanud ajutisi keelde vähemalt neljal korral 2020. aastast alates.
Prantsusmaa – keeld valitsusametnike ja tsiviilteenistujate tööseadmetes.
Taani – keeld kaitseministeeriumi tööseadmetes.
Taiwan – keeld avaliku sektori tööseadmetes ühes muu Hiina tarkvara ja rakendustega.
Uus-Meremaa – keeld valitsuse ja parlamendiliikmete tööseadmetes.
Ühendkuningriik – keeld ministrite, parlamendisaadikute ja tsiviilteenistujate tööseadmetes.