ANALÜÜS ⟩ Vene protestiliikumine pääses Läti parlamenti. Kuidas see neil õnnestus?

Aleksei Roslikov. Foto: Zane Bitere/LETA

Eestis kogusid selgelt Euroopa-vastase hoiakuga liikumise «Koos» esindajad äsjastel valimistel veidi üle kahe protsendi häältest. See on võrreldamatu samamoodi Euroopa-vastase erakonna Stabiilsuse Eest! eduga Lätis, mis kogus seimi valimistel 6,8 protsenti häältest ja sai 11 parlamendikohta. Millega on seotud selline edu ja missugused on Euroopa-vastaste erakondade väljavaated Lätis, räägib portaali RUS TVNET Läti väljaande ajakirjanik Artjom Lipin.

Erakonnal Stabiilsuse Eest! on suhteliselt lühike poliitiline ajalugu. Kuid selles on palju süžeepöördeid. Alustada tasub aga hoopis teistsugusest erakonnast, nimelt erakonnast Koosmeel.

Erakond Koosmeel lahkus 2005. aastal loodud ühendusest Koosmeele Keskus. Algul tunnistas see poliitiline jõud põhimõtet «erakond kõigile», jagamata oma valijaid etniliste tunnuste järgi, justkui trotsides lätimeelset Rahvuslikku Liitu ja venemeelset ZaPTŠELi («За права́ челове́ка в еди́ной Ла́твии», praegu Läti Vene Liit).