INTERVJUU ⟩ Aasia ekspert: otsene toetus Venemaale tooks Hiinale kasust rohkem kahju

Venemaa president Vladimir Putin tervitamas 21. märtsil Kremlis õhtusöögil Hiina presidenti Xi Jinpingi.   Foto: Pavel Bõrkin/AP/Scanpix

Ukraina sõda seadis kahtluse alla Hiina jutu, et ta seisab oma partnerite eest, sest Kiiev oli nende partner, ütleb Una Aleksandra Bērziņa-Čerenkova, Läti Rahvusvaheliste Suhete Instituudi Aasia programmi juht.

Hiina ja Venemaa mängivad oma geopoliitilist mängu, kus on kattuvusi, aga ka probleeme, ütleb Bērziņa-Čerenkova intervjuus.

Mis võis olla Hiina sõnum Venemaale enne, kui mullu algas laialdane invasioon Ukrainas?

Te tõenäoliselt viitate olümpiakohtumisele (mullu veebruari alguses, pärast Pekingi olümpia avatseremooniat – E. K.), kui teatavaks tehti nende piirideta partnerlus.

Me peaksime seda vaatama koos Hiinalt hiljem tulnud sõnumite ning mitte ainult ametlike sõnumite, vaid ka lääne pressi jõudnud lekete kontekstis. Seal tsiteeriti anonüümseid Hiina diplomaate, kelle sõnul ei informeerinud [Vene president] Vladimir Putin [Hiina presidenti] Xi Jinpingi plaanist korraldada ulatuslik kineetiline kallaletung Ukrainale.

Hiina ei saa väita, et oli täielikus teadmatuses. Lõppude lõpuks informeerisid hiinlasi Ameerika Ühendriigid, kes andsid selle info enne Vene invasiooni. Hiina teadis vähemalt seda, et USA julgeoleku- ja luureteenistustelt tuleb väga tõsist infot, et Venemaa mõtleb invasioonile.

Sellegipoolest väidetakse, et Putin ei rääkinud Xi’le oma plaani täiest ulatusest. Nad võisid ehk arutada Donetski ja Luhanski vallutamist, mis olnuks Hiinale enam-vähem vastuvõetav.

See näitab, et kumbki mängib oma geopoliitilist mängu, kus on märkimisväärne kattuvus, kuid ka suuri probleeme.

Hiina räägib palju majanduslikust võit-võit-olukorrast, aga Venemaa Ukraina-vastase rünnaku olukord tähendab mõnevõrra kaotus-kaotus-olukorda, sest see seab ohtu Hiina majanduskoostöö Ukrainaga ja Ukraina kaudu. Ukrainal oli keskne roll nn uue siiditee programmis ja Hiina ühenduvusloogikas läbi Euraasia.

See seadis kahtluse alla ka Hiina jutu, kuidas nad seisavad oma partnerite eest, sest Ukraina oli Hiina Rahvavabariigi strateegiline partner – nad allkirjastasid vastavad dokumendid 2000ndail. Ukrainata poleks Hiina saanud oma lennukikandja tehnoloogiat – Ukraina põhimõtteliselt vedas oma lennukikandja Hiinasse.

Kõige tipuks – kuigi see polnud ehk nii ilmselge sõja esimestel päevadel, mil kõik pelgasid, et Putini plaan vallutada Kiiev kolme päevaga võib teostuda – tugevdas Putin USA juhitavat julgeolekuinfrastruktuuri Euroopas. See on täiesti vastupidine Hiina pikaajalisele strateegilisele visioonile.