Supo: Venemaa spionaažitegevus Soomes on aastaga vähenenud

Antti Pelttari (keskel) Helsingis 27. aprill 2023. Foto: Essi Lehto/reuters/scanpix

Venemaa luureametnike maalt välja saatmine ja viisade väljastamisest keeldumine on märkimisväärselt kahandanud Moskva luureoperatsioone naaberriigis Soomes viimasel aastal, teatas neljapäeval Soome kaitsepolitsei (Supo).

Supo avalduse kohaselt on Venemaa luuretegevust Soomes «kokku pressitud», sest vastuluure on suutnud nurjata 2022. aastal mitu operatsiooni.

«Vene luurekeskus (Soomes) kahanes mullu umbes poolele oma endisest suurusest,» ütles Supo peadirektor Antti Pelttari, lisades, et selle peamine põhjus oli arvatavate luurajate maalt välja saatmine ning uutest viisadest keeldumine.

Luureametnike vähenenud arv ning reisipiirangud Soome-Vene piiril Moskva agressioonisõja valguses Ukrainas on tõsiselt õõnestanud Moskva luuretegevust Soomes, märkis Supo.

Politsei ülevaate kohaselt on seni olnud diplomaatilise katte varjus teostatud luureoperatsioonid välisriikides Vene spionaaži tugitala. Moskva on püüdnud ühtlasi kasutada ka muid meetodeid, näiteks küberluuret, et korvata sellega inimeste tehtava spioonitöö puudujääki.

«Ehkki Venemaa püüab jätkuvalt saata luureametnikke siia diplomaatilise katte varjus, tuleb sel leida viise, millega kompenseerida inimluure puudujääk, näiteks muude salaoperatsiooni formaatide üha suuremat kasutuselevõttu välismaal,» sõnas Pelttari.

Venemaa, Hiina ja «veel mõned teatud riigid» on kõige aktiivsemad luureoperatsioonide teostajad nende endi huvides ja Soome huvide vastu.

Umbes 5,5 miljoni elanikuga Soome esitas mullu mais koos Rootsiga NATO-le liitumisavalduse, mis on seni veel kõigi riikide poolt ratifitseerimata. Soomel on ühtlasi 1340 kilomeetri näol pikim Euroopa Liidu liikmesriigi maismaapiir Venemaaga.

Supo on varem öelnud, et Soome tulevik NATO-s muudab selle põhjala riigi märksa huvitavamaks sihtmärgiks vene luure ja mõjutusoperatsioonide jaoks.