Montenegros toimub pühapäeval pingeliste presidendivalimiste teine voor, kus aastakümneid riigi poliitikas domineerinud Milo Đukanović seisab silmitsi vastasleeri ootusega muutuste järele.
Montenegro valib teises voorus presidenti
Valimistulemus määrab tõenäoliselt jõudude vahekorra ka erakorraliste parlamendivalimiste puhuks, mis peetakse juunis pärast kuid kestnud ummikseisu, mis algas, kui valitsus mullu augustis kokku varises.
Presidendivalimiste teine voor toimub kaks nädalat pärast esimest vooru, kus Đukanović pälvis 35 protsendi valijate toetuse ning tema rivaalidest jäi sõelale ühenduse Euroopa Nüüd kandidaat Jakov Milatović 29 protsendiga.
Sellele vaatamata teevad eksperdid panuse pigem Euroopa-meelsele majandusteadlasele Milatovićile, kellel on võimalus saada kõigi nende valijate toetus, kes soovivad näha muutusi. Đukanović ja tema Sotsialistide Demokraatlik Partei (DPS) on riiki valitsenud aastakümneid.
Esimeses voorus ligi 20-protsendise toetusega kolmandaks jäänud Vene-meelne kandidaat Andrija Mandić on kutsunud oma poolehoidjaid toetama teises voorus Milatovići.
Đukanovići kukkumine tähendaks tõenäoliselt Montenegros absoluutset võimu omanud DPS-i lõppu selle senisel kujul, rääkis poliitikaanalüütik Predrag Zenović.
Praegu 61-aastase Đukanovići määras endise Jugoslaavia vabariigi tüüri juurde 1991. aastal endine Serbia juht Slobodan Milošević, kui Đukanović oli vaid 29-aastane. Kui Serbiast sai rahvusvaheline paaria, pööras Đukanović lääne poole, katkestas sidemed Belgradiga ja aidates Montenegrol 2006. aastal iseseisvuda.
Đukanovići juhtimisel on Montenegro ühinenud NATO-ga, alustanud ühinemiskõnelusi Euroopa Liiduga ning kaugenenud Venemaa mõjupiiridest.