Ostukeskustes kauba eest tasumises revolutsiooni teinud ja ülemaailmset jaemüüki lihtsustanud püstkriipsudest koosnev vööt saab esmaspäeval 50-aastaseks.
Vöötkood saab esmaspäeval 50-aastaseks
Paraku ei pruugi vöötkoodil aga enam pikka iga olla, sest tekkinud on noorem võistleja QR- ehk ruutkood, mis võimaldab skaneerida infot mobiiltelefoni ja seda sealt lugeda.
Triipkoodi lugemisel kostvat iseloomulikku «piipi» kuuleb maailmas umbes kuus miljardit korda päevas, sest iga sekund müüakse umbes 70 000 ühikut kaupa.
Vööt-, triip-, riba- ehk joonkood on saanud nii igapäevaseks poodlemise osaks, et kipub ununema, kui oluliselt kiirendas see müügiprotsessi ning andis jaemüüjatele võimaluse toote liikumist jälgida ja paremini inventuuri teha.
Triipkoodi patenteerisid Norman Joseph Woodland ja Bernard Silver 1952. aastal USA-s, aga alles 1971. aastal täiustas ameerika insener George Laurer tehnoloogiat sedavõrd, et koodi sai viia kommertskasutusse.
1973. aasta 3. aprillil leppisid mitu suurt jae- ja toidufirmat kokku toodete tuvastamise standardis, mis hiljem sai tuntuks kui EAN-13. Tegemist on lühendiga sõnadest European Article Number ja triipkoodi numbrite arvust.
Järgmise aasta 26. juunil skaneeriti USA Ohio osariigis esimene toode: nätsupakk, mida nüüd talletatakse Washingtonis Ameerika ajaloo muuseumis (National Museum of American History).
Praegu haldab vöötkoodisüsteemi vabaühendus Global Standard 1, mil on liikmeid umbes kaks miljonit firmat.
Triipkoodi võistleja ruutkood loodi 1994. aastal. QR-kood võib sisaldada palju rohkem informatsiooni ja 2027. aastal on kavas rakendada selle põhjal uus standard.