:format(webp)/nginx/o/2023/04/02/15235639t1h8762.jpg)
Hiina on asunud tegema järeldusi Venemaa kaotustest ja edusammudest Ukrainas, pannes kõrva taha õppetunde relvastuse, väeüksuste sõjalise jõu, luure, aga ka heidutuse koha pealt, mis võiksid aidata Pekingil valmistuda enda võimalikeks sõdadeks, vahendas portaal Unian täna USA päevalehe The New York Times artiklit.
Eriti huvitab Hiina sõjaväe analüütikuid võitlus uuenduste nimel ja taktika, mis võiks neid aidata võimalikus kokkupõrkes Taiwani üle. Peking tahab endaga taasliita sõltumatu saareriigi, mida USA on aeg-ajalt lubanud kaitsta.
Ukraina sõda on omamoodi katsepolügoon Hiina jaoks, mis annab neile võimaluse õppida mõlema poole edust ja läbikukkumistest, kirjutas leht, kui oli läbi uurinud ligi sada Hiina sõjaväe ja relvasektori analüütikute tehtud uurimustööd ja meediaartiklit, mis andsid hinnangu sõjale.
Nii näiteks on hiinlased uurinud hüperhelikiirusega rakettide kasutamist erinevate sihtmärkide hävitamise puhul. Samuti on nad õppinud taktikat, kuidas Ukraina sõdurid kasutavad Starlinki satelliite rünnakute koordineerimisel ning kuidas minnakse mööda Venemaa jõupingutustest takistada nende sidepidamist.
Analüütikud on hoiatanud oma riigi juhtkonda, et Hiina peab kiirelt arendama välja sarnase Maa-lähedase orbiidi satelliitsüsteemi ning kavandada viise, kuidas rivaalide omi rivist välja lüüa.
Ukraina on pakkunud «uue mõistmise tuleviku võimalikust maailmasõjast», kirjutas Pekingis asuva riikliku kaitseülikooli professor kindralmajor Meng Xiangqing päevalehes Guangming Daily jaanuaris.
«Venemaa tuumaheidutusstrateegia mängis kahtlemata rolli selle tagamises, et NATO USA juhtimisel ei julgenud otseselt sõtta siseneda,» märkis Meng.
Pentagoni ametnikud ütlevad, et Venemaa nurjunud sissetung Ukrainasse on selge hoiatus Hiinale seoses suure sõja vallandamise ohuga, mille võib kaasa tuua rünnak Taiwanile.
Hiina ametlik sõjaväe aastaeelarve on umbes 225 miljardit dollarit ehk ligi kolm korda suurem kui Venemaal. Samuti on Hiinal tohutud tootmis- ja tehnoloogilised ressursid kaasaegsete droonide ja muu relvastuse tootmiseks, mida Venemaal napib.
Hiina pole osalenud suures sõjas 40 aastat, sestsaadik, kui Hiina liider Deng Xiaoping saatis oma väe naaberriiki Vietnami.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)