/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/04/03/15236037t1hcd0b.jpg)
Leedu kaitseminister Arvydas Anušauskas andis oma sotsiaalmeediakontolt vastuseid USA erukindral Ben Hodgesi hiljutistele kriitilistele küsimustele Leedu kaitsetahte ja -võime kohta.
Arvydas Anušauskas tänas sissejuhatuseks USA erukindralit märkuste eest Leedu poliitikute tegematajätmiste kohta, mis andis talle võimaluse Leedu kaitsepoliitikat täpsemalt lahti seletada.
Leedu rahva kaitsetahe
USA erukindral leidis, et Leedu ei ole teinud piisavalt, et ennast ise kaitsta.
Samas, Leedu avaliku arvamuse uuringud näitavad, et Leedu inimesed ei suhtu julgeolekuküsimustesse ükskõikselt ja otsivad väga erinevaid võimalusi toetamaks Ukrainat agressori vastases võitluses, selgitas Leedu kaitseminister.
«61 protsenti Leedu kodanikest kaitseks riiki Venemaa agressiooni korral kõigi vahenditega, mis neil on ja enam kui pool Leedu kodanikest on valmis osutama vaenlasele relvastatud vastupanu. Need numbrid kasvavad pidevalt, seega on selge, et tahe riiki kaitsta tugevneb. Kodanike sihikindlus vastu hakata ongi riigi püsimajäämise alus,» ütles Anušauskas.
Leedus on väga palju vabatahtlikku tegevust, mille eesmärgiks on Ukraina abistamine ja selle üle võib Leedu olla pigem uhke, selgitas katiseminister Anušauskas veel. Riigikaitses on inimeste oskuste arendamiseks korraldatud kursuseid kodanikele ja eraldi tehakse koostööd koolidega. Näiteks ainuüksi Leedu lasketiirude kasutajate arv on kasvanud ligi 3000 laskmist harjutava inimese võrra, tõi Leedu katiseminister esile.
Sõjaline infrastruktuur
Hodges heitis Leedule ette kehvi harjutustingimusi, milles NATO sõjaväelased peavad Leedus töötades taluma ja puudusi taristus.
Leedu kaitseministeeriumi jaoks on sõjalise infrastruktuuri areng prioriteet, väitis kaitseminister Anušauskas, lisades, et Leedu armee tugevneb, ent Leedu vajab jätkuvalt tuge ja liitlaste lisavägesid Leetu kohapeale.
«Kaitseministeeriumil on sõjalise infrastruktuuri välja arendamiseks detailplaneering ja selle järgi tehakse arendustegevusi. Detailplaneeringuga on hõlmatud uute sõjaväeosade ehitamine, olemasolevate kaitserajatiste arendamine, sõjatehnika hoolduseks vajaliku täiendava taristu loomine ja ka tugiteenuste pakkumise kvaliteedi tõstmine,» ütles Leedu kaitseminister.
Enam kui 2500 liitlassõduri majutamiseks on juba täiendavaid hooneid ehitatud. Sel aastal plaanib Leedu kaitseväe infrastruktuuri panustada rohkem kui 130 miljonit eurot. Leedu kaitseväe põhipolügoonide territoorium suureneb märkimisväärselt, sest kasutusele võetakse ka uus polügoon Rūdininkais-is kus käivad aktiivsed ettevalmistustööd, selgitas minister.
Reservväelaste löögijõud
Veel osundas USA endine komandör Leedu nõrkusele kasutada reservis olevaid kaitseväelasi.
Kõik alla 60-aastased mehed ja naised (kes on kirjalikult avaldanud soovi saada ajateenijaks või läbinud kõrgkoolis arsti-, õe- või ämmaemanda õppekava) kuuluvad Leedu relvajõudude kaadrireservi koosseisu ja neid võidakse kutsuda sõjaväeteenistusse kui kuulutatakse välja mobilisatsioon, selgitas Leedu kaitseminister.
Aktiivses reservis on Leedus ligi 27 000 inimest ja reservväelaste koguarv ulatub ligi 100 000-ni. Kõik reservväelased on määratud väeosadesse ja väeosade kaupa korraldatakse ka täiendkoolitusi ning õppuseid. Igal aastal kasvab nende reservväelaste arv, kes oskuste täiendamiseks ja meelde tuletamiseks suunatud sõjalist väljaõpet kaasa teevad, tõi Anušauskas esile.
Lisaks tegeletakse Leedus reservväelaste varustusega, näiteks on kavas anda reservväelastele uued relvad.
Koostöö naabritega
Erukindral Hodges rõhutas, et Leedu peab kaitseküsimustes senisest rohkem naabritega koostööd tegema.
«Ühiseid kaitseplaane koostatakse NATO egiidi all ja selle käigus toimuvad tihedad konsultatsioonid näiteks Poolaga,» selgitas Leedu kaitseminister, lisades, et regulaarselt kohtuvad kõrged sõjaväelased ja kahe- ning mitmepoolsed koostööformaadid regioonis töötavad tihedalt.
Samuti korraldatakse ühishankeid ja seda nii sõjatehnika, laskemoona kui meditsiinivarustuse ostmiseks, viitas Anušauskas. Ühishangete menetlused on algatatud nii Balti riikide koostöös, kui kaasates Põhjamaid. Näiteks HIRMAS raketisüsteemide soetamist tehakse koordineeritult Läti ja Eestiga.
Eraldi meetmed on Leedu võtnud, et kindlustada Via Baltica maantee läbilaskevõime ja valmisolek sõjatehnika liikumiseks. Rail Baltica kohta lausus Leedu kaitseminister, et ehitus käib ja näiteks järgmiseks paigutatakse raudteearenduses signalisatsioonisüsteem, ehitatakse ümbersõiduteid. Suurte infrastruktuuriprojektide lõpetamisel loodetakse aga jätkuvalt ELi rahastusele.