NOORMEHED RELVA ALLA ⟩ Läti parlament kiitis heaks ajateenistuse taastamise

Läti Maakaitse vabatahtlik mullu septembris õppusel Mežaine harjutusalal. Foto: GINTS IVUSKANS / AFP / SCANPIX

Läti seim võttis täna viimasel lugemisel vastu riigikaitseteenistuse seaduse, seega on tänavu suvel oodata esimest vabatahtlike noorte, nii meeste kui naiste teenistusse värbamist.

Seadus näeb ette, et Läti kodanikest meestele kehtib riigikaitseteenistuse kohustus ühe aasta jooksul pärast 18-aastaseks saamist.

Kodanik, kes jätkab hariduse omandamist pärast täisealiseks saamist, välja arvatud kõrgharidus, peab minema ajateenistusse aasta jooksul pärast kooli lõpetamist.

Kui kodanik jätkab hariduse, välja arvatud kõrgharidus, omandamist pärast 18-aastaseks saamist ega lõpeta õppeasutust enne 24-aastaseks saamist, kuulub ta riigikaitseteenistusse kutsumisele aasta jooksul pärast 24-aastaseks saamist.

Ajateenistusse võivad vabatahtlikult astuda 18–27-aastased kodanikud – nii mehed kui naised.

Riigikaitseteenistust saab läbida seaduse kohaselt kolmel eri viisil: 11 kuud kestev teenistus relvajõududes või Maakaitses, kokku viis aastat kuulumist vabatahtlikuna Maakaitsesse või viis aastat kestva reservleitnandi õppeprogrammi läbimine. Viimane variant on mõeldud üliõpilastele, kes õpivad sõjalises õppeasutuses ja kuuluvad rahvusväeosadesse.

Need, kes arvamuste, usuliste veendumuste või muude moraalsete vastuväidete tõttu ei saa sõjaväes teenida, saavad läbida 11 kuud kestva asendusteenistuse mõnes kaitseministeeriumi struktuuri kuuluvas asutuses.

Esmalt saab ajateenistus olema vabatahtlik. Tänavu ajateenistusse astuda soovijad peaksid kandideerima 1. maiks ning alustavad siis teenistust 1. juulist.