Rootsi uurimine: eeldatavalt oli Nord Streami rünnakus mõnel riigil otsene roll
/nginx/o/2022/03/07/14411686t1hca79.png)
/nginx/o/2023/04/06/15241828t1h3a2e.jpg)
Nord Streami gaasitorude sabotaaži uurimist juhtiv Rootsi prokurör ütles täna, et süüdlane ei ole ikka veel selgunud, kuid peamine eeldatav stsenaarium on mõne riigi otsene roll.
«See on raske juhtum, keeruline juhtum,» ütles riigiprokurör Mats Ljungqvist AFP-le ja rõhutas, et kuriteopaik asub Läänemeres 80 meetri sügavuses.
Prokurör lisas, et sabotaaži korraldajad pidid tegema seda teadmisega, et jätavad endast jäljed. «Meie peamine oletus on, et selle taga on mõni riik,» ütles Ljungqvist.
Ljungqvist ütles, et rünnakust sai avaliku diskussiooni osa ning tihti üritati menetlust mõjutada, tõenäoliselt eesmärgiga tahtlikult segadust külvata. «Ma ei taha kommenteerida ühtegi konkreetset raportit, kuid võin kinnitada, et paljud teooriad saab hõlpsasti välistada selle põhjal, mida me uurimisel teada saime,» ütles ta.
Venemaalt Saksamaale gaasi toimetava toru kahes harus avastati septembri lõpus Taanile kuuluva Bornholmi saare lähedal neli leket. Seismiliste andmete põhjal toimus enne seda kaks veealust plahvatust.
Torujuhtmed olid geopoliitiliste pingete keskmes, kui Venemaa peatas gaasitarned Euroopasse arvatava kättemaksuna sanktsioonide eest, mis kehtestati tema Ukrainasse tungimise tõttu.
Rootsi riigiprokuröri Mats Ljungqvisti sõnul ei ole ikka veel selge, kes on sabotaaži taga.
Kahe torujuhtme enamus kuulub Vene gaasifirmale Gazprom, ülejäänu Saksa, Hollandi ja Prantsuse firmadele.
Washington ja Moskva on eitanud seotust Nord Streami plahvatustega, kuid süüdistavad teineteist.