NATOsse ihkav Rootsi nõustus ühe Türgi kodaniku välja andma

Rootsi ja NATO lipp. Foto: KENZO TRIBOUILLARD / AFP / SCANPIX

Rootsi teatas täna, et annab välja ühe Ankara nõutud Türgi kodaniku, kuid lükkas teise taotluse tagasi. Väljaandmised on üks Türgi põhitingimus Rootsi NATOga liitumise taotluse ratifitseerimiseks.

Türgi süüdistab Rootsit kümnete 2016. aasta riigipöördekatsega seotuses kahtlustatavate isikute ja kurdi iseseisvusvõitlejate varjamises ning on seetõttu viivitanud tema liitumistaotluse heakskiitmisega.

Rootsi justiitsministeeriumi teatel nõustuti 29-aastase Türgi kodaniku Ömer Altuni väljaandmisega. Türgi kohus mõistis ta eelmise aastal 15 aastaks vangi selle eest, mis Rootsis võrduks pettusega.

Väljaandmisega oldi nõus üksnes tingimusel, et Altunile tagatakse Türki naastes uus kohtuprotsess.

Otsus langetati 30. märtsil pärast seda, kui Rootsi ülemkohus oli väljaandmiseks loa andnud.

«Valitsus jagab ülemkohtu hinnangut, et miski ei takista Ömer Altuni Türgile välja andmast,» seisab otsuses.

Rootsi on korduvalt rõhutanud oma kohtusüsteemi sõltumatust ja viimast sõna kõigi väljaandmiste puhul.

Valitsus lükkas aga tagasi Türgi taotluse 51-aastase Rootsi kodaniku Mehmet Zakir Karayeli väljaandmiseks, keda Ankara kahtlutab relvastatud terroriorganisatsiooni kuulumises, ilmneb Rootsi justiitsministeeriumi dokumentidest.

Rootsi seadused ei luba Rootsi kodanikku välja anda, ütleb ministeerium.

Rootsi on andnud viimase aasta jooksul välja vähemalt kaks Türgi kodanikku, kuid lükanud mitut teist puudutavad taotlused tagasi. Üks neist on päevalehe Zaman endine peatoimeteja, keda Türgi süüdistab seotuses 2016. aasta katsega kukutada president Recep Tayyip Erdoğan.

Rootsi ja Soome otsustasid pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale 2022. aasta veebruaris NATOga liituda. Soomest saigi teisipäeval alliansi liige, Rootsit takistavad Türgi ja Ungari, kes ei ole tema taotlust ratifitseerinud.