KAHEPÄISE KOTKA KÜÜSIST ⟩ Läti venekeelne elanikkond eelistab esimest korda läänestumist

«Läti – minu riik, vene keel – minu keel» kuulutab haridusreformivastane plakat 2018. aasta meeleavaldusel Daugavpilsis. Foto: Ivars Soikāns/LETA/SCANPIX

Küsitluse järgi toetab Läti venekeelne elanikkond esimest korda läänelikku välispoliitikat, vahendab Läti rahvusringhääling. 

Esimest korda vaatluste ajaloos on Läti venekeelne elanikkond märkinud, et riigi välispoliitika peaks vaatama pigem läände kui itta, selgub uurimiskeskuse SKDS 11. aprillil avaldatud LETA küsitlusandmetest.

Uuring viidi läbi märtsis 2023, küsitledes üle 1000 vastaja, sealhulgas umbes 600 venekeelset elanikku.

Vastajatel paluti hinnata Läti rahvusvaheliste suhete arendamise prioriteetseid suundi: kas Läti peaks vaatama läände või itta, sealhulgas endiste nõukogude liiduvabariikide poole?

Kokkuvõttes märkis sel aastal vaatlusajaloo suurim protsent inimesi, et Läti välispoliitika peaks vaatama lääne suunas. Selliseid seisukohti väljendas 63 protsenti küsitletutest, mis on viis protsendipunkti rohkem kui aasta varem. Aastal 2021 ei ole küsitlust tehtud, kuid varem ei ole see näitaja kunagi varem 50 protsendi künnist ületanud.

Alates 2008. aastast on indeks enam kui kahekordistunud.

Sel aastal näitab uuring ka ajalooliselt madalaimat osakaalu elanikkonnast, kes arvab, et Läti peaks keskenduma idale – vaid 18 protsenti küsitlenutest. See on ühe protsendipunkti võrra vähem kui 2022. aastal, kui Venemaa tungis Ukrainasse. Seni oli kõrgeim osakaal 2010. aastal, mil 46 protsenti pooldas Venemaaga suhete tihendamist.

Tänavu on see näitaja ka venekeelse elanikkonna seas oluliselt muutunud. Alates 2019. aastast on toetus Läti välispoliitilisele kursile ida suunas langenud venekeelsete inimeste seas peaaegu kaks korda, 55 protsendilt 2019. aastal 33 protsendile sel aastal.

Kõige kõrgem näitaja Läti venekeelse elanikkonna seas oli 2010. aastal, mil 65 protsenti venekeelsetest elanikest eelistas Läti-Venemaa koostööd teistele välispoliitilistele liitudele. 

Nende venekeelsete elanike osakaal, kes arvavad, et Läti peaks ideoloogiliselt vaatama Lääne poole, tõusis 34 protsendilt 2022. aastal 41 protsendini sel aastal. 

Viimase nelja aasta jooksul on see näitaja peaaegu kahekordistunud – 2019. aasta 23 protsendilt. Kõige väiksem toetus oli 2010. aastal, mil selliseid seisukohti väljendas vaid 14 protsetni Läti venekeelsetest inimestest. 

Samal ajal arvab 41 protsenti küsitletutest, et Läti välispoliitiline orientatsioon vajab Läti edasist ja sügavamat lõimumist Euroopa Liiduga (EL), 12 protsenti – tihedamat koostööd ja sõbralike suhete loomist Venemaaga ning 35 protsenti – Läti iseseisvuse ja suveräänsuse tugevdamist ilma Venemaale või Läänele keskendumata.