ÜLEVAADE ⟩ Põhja-Iirimaal relvarahulepinguga kõhtu ei täida

Rahutused suure reede rahulepingu 25. aastapäeval 10. aprillil Põhja-Iirimaal Londonderrys. Foto: CLODAGH KILCOYNE/REUTERS/Scanpix

Põhja-Iirimaa paramilitaarsed rühmitused jätkavad värbamist, tänavatel marssimist ja ähvardamist ka veerand sajandit pärast relvarahu sõlmimist. Lisaks ägavad elanikud poliitilisest patiseisust tekkinud sotsiaalsete probleemide all.

Suure reede rahuleping, mis sai allkirjad 1998. aasta 10. aprillil, pole suutnud pingeid kaotada. Iiri Vabariigi välisministri Simon Coveney eelmisel aasta toimuma pidanud visiit Belfasti katkes pommiähvarduse tõttu ning veebruaris tulistati politseinikku, kes on tänaseni kriitilises seisundis. Derry linnas viskasid maskides noorukid autosid süütepudelitega ja kalmistutelt avastati sinna peidetud torupomme. Põhja-Iirimaa poliitilised liidrid nimetasid vägivalda kahetsusväärseks.

2012. aastal puhkesid rahutused, kui Belfasti raekoja kohal piirati Ühendkuningriigi lipu lehvimise päevade arvu 365-lt 18-le, mis on Briti valitsushoonete puhul nõutav miinimum. Protestantidest meeleavaldajad pidasid seda rünnakuks briti kultuurile ja pildusid politseid torupommide ja tellistega ning süütasid muudatuse poolt hääletanud erakondade kontoreid.