/nginx/o/2023/04/14/15256761t1h469e.jpg)
Norra luureteenistus teatas reedel, et 15 Vene saatkonna töötaja väljasaatmine seoses kahtlusega, et nad on luuretöötajad, "vähendas märkimisväärselt" Vene spionaaži ohtu, kuid ei eemaldanud seda täielikult.
Luureoht Norrale on Vene diplomaatide väljasaatmise järel langenud
Norra teatas neljapäeval, et kuulutas soovimatuks isikuks 15 Vene diplomaati ehk kolmandiku Venemaa Oslo saatkonna töötajaist, kuna nad on «tegelnud asjadega, mis ei ole vastavuses nende diplomaatilise staatusega».
Otsus pingestas Norra ja Venemaa suhteid, mis on halvenenud alates Moskva kallaletungist Ukrainale.
«Venemaa-poolse spionaaži oht ei ole kadunud, kuid on märkimisväärselt vähenenud,» ütles Norra julgeolekuagentuuri PST vastuluure osakonna juht Inger Haugland reedel pressikonverentsil.
Väljasaadetud isikud olid tema sõnul «eri valdkondade spetsialistid».
Nende valdkondade seas olid allikate värbamine, pealtkuulamine ja tehniline spionaaž ning tehnoloogia omandamine, ütles ta.
Hauglandi sõnul üritas üks arvatav agent näiteks omandada Vene sõjaväeluure (GRU) nimel «veealust kõrgtehnoloogiat».
Ehkki Vene luuramistegevust diplomaatia kattevarjus on pärsitud, ollakse endiselt haavatavad teisi kanaleid pidi, märkis PST.
Haugland tõi näitena riiki külastavad spioonid, tukkuvad agendid, luuramiseks kasutatavad tsiviillaevad ja küberspionaaži.
PST teatel pakub Norra Moskvale iseäranis suurt huvi tulenevalt oma kaitse- ja energiatööstusest. Norra on tarninud Ukrainale relvi ja saanud Euroopa peamiseks gaasivarustajaks.