Hispaania kinnitas toetust Põhja-Makedoonia ELi püüdlustele
/nginx/o/2023/04/15/15258857t1h9bdd.jpg)
Hispaania toetab Põhja-Makedoonia püüdlusi ühineda Euroopa Liiduga, kinnitas eile välisminister José Manuel Albares Bueno, kohtudes Skopjes oma kolleegi Bujar Osmaniga
Põhja-Makedoonia ja naaberriik Albaania on olnud ELi kandidaatriigid alates 2005. aastast ning alustasid eelmisel aastal Brüsseliga ühinemiskõnelusi, mis võivad kesta aastaid.
Hispaania saab juulis pooleks aastaks ELi eesistujaks.
Albares ütles ühisel pressikonverentsil Osmaniga, et Madrid «toetab Lääne-Balkani Euroopa-väljavaadet kui ELi järk-järgulise integratsiooni poliitikat».
«Me tahame tugevdada meie koostööd ja ma arvan, et läbirääkimiste alustamine on suur samm,» ütles Albares.
Vaidlused naaberriikidega on takistanud Põhja-Makedoonia kõnelusi Brüsseliga. Tüli Kreekaga nime Makedoonia kasutamise ja piirkonna iidse pärandi üle kestsid aastakümneid.
Skopjel on ka vastasseis Bulgaariaga, see puudutab samuti Makedoonia identiteeti, samuti ajalugu, keelt ja kultuuri.
Bulgaaria on lubanud loobuda vastuseisust Põhja-Makedoonia liitumiskõnelustele ELiga, kui Skopje nõustub tunnistama etnilist bulgaaria vähemust ka oma põhiseaduses.
Põhiseaduse muutmiseks on aga vaja 120-kohalises parlamendis kahe kolmandiku ehk 80 saadiku toetust. Võimukoalitsioonil, mida juhivad vasaktsentristlikud sotsiaaldemokraadid, on ainult 64 seadusandja toetus. Konservatiivne opositsioon on avalikult seisnud vastu põhiseaduse muutmisele.
Osmani ütles, et Põhja-Makedoonia on «tugevalt pühendunud kõigi vajalike kohustuste täitmisele jätkamaks ühinemisläbirääkimiste protsessi».