Vene riigiduuma karmistas karistusi riigireetmise, sabotaaži ja terrorismi eest
Venemaa riigiduuma võttis täna kolmandal, lõpplugemisel vastu seaduse, mis karmistab karistust riigireetmise, sabotaaži ja terrorismi eest ning karistab ka välisriikide organite või selliste rahvusvaheliste organisatsioonide otsuste täitmisele kaasaaitamise eest, millesse Venemaa ei kuulu.
Riigireetmise eest kehtestatakse eluaegne vanglakaristus. Praegu näeb Vene kriminaalkoodeks riigireetmise ette 12-20-aastase vangistuse ja rahatrahvi kuni 500 000 rubla.
Seadusega pikendatakse maksimaalset karistustähtaega tegude eest, mis seadsid inimesed surmaohtu ja mille eesmärk oli kõigutada olukord riigis, 20 vangla-aastani (seni 15), terroriaktide sooritamiseks värbamise või nendes osalemise karistuse alamläve tõsteti seitsme aastani (praegu karistatakse 5-15 aastase vangistusega).
Terrorismi mahitamise karistuse alammäära suurendatakse 10 aastalt 12 aastale (maksimumkaristus on 20 aastat); terroristliku kogukonna organiseerimine ja selles osalemise eest ootab 10-15-aastane vanglakaristus (seni viis kuni kümme aastat).
Sabotaaži eest, mille eesmärk on kahjustada transporditaristut ja elanikkonna elu toetavaid rajatisi, samuti inimeste tervist, riigi majanduslikku julgeolekut ja kaitsevõimet, karistatakse kuni 20-aastase vangistusega (seni 15 aastat), rahvusvahelise terrorismi eest võib karistada 12 aastast kuni eluaegse vangistusega (seni kuni kümneaastase vangistusega).
Lisaks kehtestab seadus vastutuse kriminaalvastutuse välisriigi organite või rahvusvaheliste organisatsioonide, milles Venemaa ei osale, otsuste täitmisele kaasaaitamise eest.
Abi osutamise eest rahvusvahelistele organisatsioonidele, milles Venemaa ei osale, või välisriigi organitele Venemaa ametnike kriminaalvastutusele võtmiseks seoses nende ametitegevusega, või muude isikute kriminaalvastutusele võtmiseks seoses nende sõjaväeteenistuses või vabatahtlikes üksustes viibimise eest, karistatakse 300 000 kuni miljoni rubla suuruse rahatrahviga või kuni viieaastase vangistusega.
Riigiduuma esimees Vjatšeslav Volodin tegi pärast seda, kui Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) andis 17. märtsil välja president Vladimir Putini ja Venemaa laste õiguste voliniku Maria Lvova-Belova vahistamismääruse, ettepaneku töötada välja seadusemuudatused, mis keelaksid ICCi tegevuse Venemaal.