Europarlament võttis vastu kliimaeesmärgi saavutamise õigusaktid

Suitsev korsten paiskab välja süsinikdioksiidi. Foto: Elmo Riig / Sakala

Euroopa Parlament võttis teisipäeval vastu kliimaeesmärgi saavutamiseks esmatähtsad õigusaktid.

Parlament kiitis heaks 2022. aasta lõpus EL-i liikmesriikidega saavutatud kokkulepped mitme paketi «Eesmärk 55» olulise õigusakti kohta, et vähendada kooskõlas Euroopa kliimamäärusega kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 55 protsenti, võrreldes 1990. aasta tasemega.

Heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) reform võeti vastu 413 poolt- ja 167 vastuhäälega, erapooletuid oli 57. See suurendab süsteemi kliimaeesmärke, kuna HKS-i sektorites tuleb kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähendada 62 protsenti võrreldes 2005. aasta tasemega.

Samuti kaotatakse aastatel 2026–2034 ettevõtjatele eraldatavad tasuta saastekvoodid ning luuakse uus HKS II maanteetranspordi ja hoonete jaoks, et hakata alates 2027. aastast või 2028. aastast, kui energiahinnad on erakordselt kõrged, maksustama ka nende sektorite heidet.

Samuti hääletas parlament selle poolt, et lisada HKS-i merendussektor ning nõustus HKS-i lennundust puudutava osa muutmisega. Sellega kaotatakse 2026. aastaks järk-järgult lennundussektori tasuta heitekvoodid ja edendatakse säästvate lennukikütuste kasutamist.

Parlament võttis vastu uue EL-i piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi (CBAM) reeglid. CBAM peab motiveerima EL-i mittekuuluvaid riike suurendama oma kliimaeesmärke. Samuti peab see tagama, et tootmise üleviimine EL-ist mitte nii range keskkonnapoliitikaga riikidesse ei kahjustaks EL-i ja ülemaailmseid kliimaalaseid jõupingutusi.

CBAM hõlmab rauda, terast, tsementi, alumiiniumi, väetisi, elektrit, vesinikku ja teatavatel tingimustel tekkivat kaudset heidet. Nende kaupade importijad peavad kinni maksma tootjariigis makstava CO2 hinna ja EL-i HKS-i süsinikdioksiidi saastekvootide hinnaerinevuse.

CBAM võetakse järk-järgult kasutusele 2026.–2034. aastal samas tempos, nagu kaotatakse tasuta heitekvoodid EL-i HKS-is.

Kokkulepe liikmesriikidega luua 2026. aastal EL-i kliimameetmete sotsiaalfond, et tagada õiglane ja sotsiaalselt kaasav kliimapööre, võeti vastu 521 poolt- ja 75 vastuhäälega, erapooletuid oli 43. Sellest saavad kasu haavatavad leibkonnad, mikroettevõtjad ja transpordikasutajad, keda energiaostuvõimetus ja liikuvusvaesus eriti puudutavad. Kui kliimameetmete sotsiaalfond on täielikult kasutusele võetud, rahastatakse seda kuni 65 miljardi euro ulatuses ETS II kvootide müügist. Sellele lisandub 25 protsendi ulatuses riiklikke vahendeid.

Tekstid peab nüüd ametlikult heaks kiitma ka nõukogu. Seejärel avaldatakse õigusaktid Euroopa Liidu Teatajas ja need jõustuvad 20 päeva pärast avaldamist.