NIMI NAIST EI RIKU ⟩ Pool soomlannadest loobus levinud abielutavast

Abielu sisu ja mõistet ei tohi muuta, leiab Malle Pärn. Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

2022. aastal võttis alla poole Soome abielupaaridest ühise perekonnanime, vahendab Soome rahvusringhääling YLE. 

Riia Räty ja Jouni Karhunen abielluvad septembris ja kavatsevad traditsioone järgida ning võtta ühiseks perekonnanimeks Karhunen. «Ma arvan, et mehe nime võtmises on midagi romantilist ja Karhunen on ilus nimi,» selgitas Räty. 

Soomes abiellujatel lubatakse perekonnanime või nimekombinatsiooni vabalt valida alates 1986. aastast. Noora Riskilä digitaal- ja rahvastikuandmete agentuurist ütles, et vanadest kommetest loobuvate paaride osakaal kasvab järk-järgult.

«Kõige tavalisemaks on muutunud, et kumbki abikaasa säilitab oma nime. Just need juhtumid on kõige enam vähendanud abikaasa perekonnanime võtvate naiste arvu,» selgitas Riskilä.

2022. aastal säilitas oma perekonnanime umbes 41 protsenti erisoolistest abielupaaridest, mis on kaks korda rohkem kui kaks aastakümmet tagasi. Samal ajal on nende pruutide osakaal, kes võtavad peigmehe nime, langenud umbes 47 protsendini. Ligi kaks protsenti abielupaaridest võtab ühiselt naise perekonnanime.

Ülejäänud valikud on liitnimede loomine või suguvõsas mitu põlve tagasi leidunud perekonnanimede elustamine.

2019. aastal jõustunud ees- ja perekonnanimeseadus eeldab, et kumbki abikaasadest säilitab oma perekonnanime.

Traditsioonide muutumisest hoolimata ütles soomlanna Riia Räty, et ei tunne vajadust mehe perekonnanime võtmise otsust õigustada ega selgitada. 

«Ma ei tunne, et oleksin midagi kaotanud, vastupidi, Jouni suguvõsaga liitudes saan palju juurde,» ütles Räty.

Traditsioonide muutumine on osa võrdõiguslikkusest: nii meestel kui ka naistel on võimalik oma perekonnanime üle ise otsustada, sõnas rahvastikuagentuuri esindaja Riskilä. Ta lisas, et muutuvate perestruktuuride valguses pole ühine nimi oluline.