Hiina sõjamasin on valmis Taiwani ründamiseks, hoiatas sel nädalal USA Vaikse ja India ookeani väejuhatuse ülem admiral John Aquilino.
MAAILM TASKUS EUROOPA ERI ⟩ Paet ja Terras peavad Taiwani ründamist tõenäoliseks (1)
Postimees TV saates «Maailm taskus Euroopa eri» Hiina ja ELi suhete üle arutlenud eurosaadikud Urmas Paet (Reformierakond) ja Riho Terras (Isamaa) pidasid seda, et suur rahvavabariik Taiwanile lähiaastail kallale tungib, äärmiselt tõenäoliseks.
«Ma arvan, et see on aja küsimus, kui Hiina võtab ette Taiwani ründamise,» nentis Terras.
«Tänase seisuga kõige pessimistlikumad [analüütikud] sealt piirkonnast arvavad, et Hiinal on tõsi taga sellega, et jõuga Taiwan enda külge liita,» märkis Paet. «Räägitakse ajahorisondist kaks-kolm aastat.»
Reformierakonna eurosaadiku sõnul on Hiinal praegu käsil see, mida Venemaa tegi enne Ukraina kallale tungimist: «Ta üritab kaardistada muu maailma võimalikku reaktsiooni, mida see lugu maksma läheb.»
Terras soostus ajaraamiga kaks-kolm aastat. «Majandusanalüütikud arvavad ka seda, et Hiinal võib tekkida olukord, kus ta enam ei ole võimeline neid asju tegema. Kusagil 2030. aastast on nende demograafiline olukord viinud Hiina sellisesse seisu, et nad tunnevad, et nende majandus hakkab alla käima,» lausus ta.
Terras märkis, et Taiwani ründamine on samas keerukam kui Ukraina ründamine. «Isegi, kui ta on väike saar, on Taiwani ründamine õhust ja merelt ikkagi väga keeruline, kui sul merel ei ole piisavalt jõudu. Ja kui ameeriklased tahavad, siis Hiinal ei ole piisavalt merejõudu,» sõnas ta.
«Esimees Xi on end ametisse kinnitanud hoopis teisiti kui alguses või tema eelkäijad, kelle põhiline rõhk oli majandusliku jõuala tekitamine,» tõdes Terras. «Täna vaadates on Hiina muutunud palju agressiivsemaks. Palju sihikindlamaks. Palju rohkem soovib kaasa mängida maailma poliitikas.»
«Mis on ühelt poolt ju mõistetav sellise suure riigi poolt, aga teiselt poolt see on ju ka ohtlik, sest tegemist on teiste väärtuste ja teise maailmavaatega riigiga, kommunistliku riigiga ja selles ei ole midagi muutunud. See tähendab, et kogu läänemaailm peab Hiina vastu seisma majanduslikult ja ka sõjaliselt. Midagi teha ei ole,» jätkas Terras.
«Selle taustal on Hiina võtnud omaette eesmärgiks kogu demokraatlikku ja läänemaailma lõhestada nii palju kui saab,» meenutas Paet.
«Viimasest ajast on palju reljeefseid näiteid, kus kahjuks lääs ja sealhulgas Euroopa riigid on teinud selle Hiinale lihtsamaks,» lausus Paet. «See viimane Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni visiit koos Euroopa Komisjoni presidendi [Ursula] von der Leyeniga, kusjuures Macron sai suurejoonelise vastuvõtu osaliseks ja von der Leyenit kui ühtse Euroopa esindajat alavääristati seal nii palju kui jaksati.»
«Selliseid asju me oleme näinud ka varem autoritaarsetes riikides, kus ELile kui tervikule üritatakse koht kätte näidata ja mängida lääneriikide omavahelistele ambitsioonidele või konkurentsile,» meenutas Paet.
Pikemat arutelu selle üle, milline tegelikkuses on ning ideaalis peaks olema ELi-Hiina suhe, saab vaadata saatest.
See saade on osa koostöös Euroopa Parlamendiga valmivast videointervjuude, debattide ja taskuhäälingute sarjast «Maailm taskus: Euroopa eri», mis püüab avada ELi ja selle liikmesriikide välispoliitilisi arusaamu.