Rootsi paremäärmuslased kutsuvad valitsust EL-i rändelepet vetostama
Rootsi paremäärmuslik partei tegi reedel valitsusele üleskutse vetostada Euroopa Liidu plaanitav rändelepe, vastasel juhul ähvardas see jätta valitsuse parlamendis toetuseta.
Rändevastased Rootsi Demokraadid on paremtsentristliku vähemusvalitsuse olulised toetajad ajal, mil riik on EL-i eesistuja.
Partei on ägedalt vastu EL-i plaanidele jaotada vastsaabunud põgenikud liikmesriikide vahel laiali.
«See ei saa tulla kellelegi üllatusena, et Rootsi Demokraadid tahavad Rootsile iseseisvat ja väga ranget rändepoliitikat. EL-i »rändepakt« tähendaks praktikas vastupidist,» ütles partei juht Jimmie Åkesson.
«Me ei nõustu, et Rootsi valijate võim rändepoliitika üle antakse üle poliitikutele ja bürokraatidele Brüsselis. Punkt,» kirjutas ta Facebookis.
Veidi enne seda oli üks teine kõrge parteilane nõudnud valitsuselt leppe vetostamist.
«Vastasel korral on meil raske näha, mis alusel meie koostöö jätkuda saab,» kirjutas Mattias Karlsson.
Euroopa Parlament hääletas neljapäeval eelnõu poolt alustada liikmesriikidega läbirääkimisi vastuolulise reformi üle, milles loodetakse leppeni jõuda tuleva aasta kevadeks.
Eelnõu teksti koostas Rootsi eurosaadik Tomas Tobé, kes on peaminister Ulf Kristerssoni konservatiivse Mõõdukate Partei liige.
Konservatiivsed, euroskeptilised ja paremäärmuslikud europarlamendi liikmed hääletasid sellele vastu.
Ettepanekus tehakse üleskutse luua kohustuslik solidaarsusmehhanism, et vähendada suure sisserändega silmitsi seisvate riikide koormust, eriti Vahemere-äärsete riikide puhul.
Enamasti nõutaks liikmesriikidelt rahalise ja ainelise toe saatmist, kui nad asüülitaotlejaid teistest EL-i riikidest vastu ei võta, kuid järsu ja suure rändelaine korral muutuks põgenike ümberjaotamine kohustuslikuks.
Praeguste reeglite järgi vastutab asüülitaotluste menetlemise eest esimene EL-i riik, kuhu põgneik saabub. See on tähendanud suurt koormust riikidele nagu Malta, Itaalia, Kreeka ja Hispaania.