/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/03/22/15214177t1h42d8.jpg)
Hiina plaanib ehitada 217 kilomeetri kaugusele Taiwanist uue tuumareaktori, valmistamaks plutooniumi, mida saab kasutada tuumarelvade valmistamiseks, vahendas portaal Unian laupäeval The New York Timesi.
NYT: Hiina pürgib suurte tuumariikide klubisse
Tuumamaterjali selle reaktori tarvis tarnib The New York Timesi andmeil Venemaa, mille ettevõte Rosatom ja Hiina tuumaenergiaagentuur allkirjastasid hiljuti pikaajalise koostöö leppe. Viimastel kuudel on Hiina saanud Venemaalt 25 tonni kõrgrikastatud uraani.
Kokkulepe tähendab, et Venemaa ja Hiina teevad nüüd koostööd projektis, mis aitab neil tuumarelvastust moderniseerida ja loob Pentagoni hinnangul arsenali, mille kogumaht võib ületada USA oma, kirjutab ajaleht.
Kuigi Hiina võimude väitel kasutatakse reaktorit vaid rahumeelsel otstarbel, hakkab see Pentagoni ametnike sõnul tootma plutooniumi, mida kasutatakse tuumarelvade valmistamiseks.
Samas märgitakse, et seni puuduvad tõendid selle kohta, et Hiina ja Venemaa teeksid koostööd relvade loomise või koordineeritud tuumastrateegia kallal.
USA seisab silmitsi küsimusega, kuidas tulla toime kolmepoolse tuumarivaalitsemisega, mis sunnib ümber vaatama suure osa heidutusstrateegiast, mis on pikka aega aidanud vältida tuumasõda.
«Hiina ekspansioon ajal, mil Venemaa võtab kasutusele uut tüüpi relvi ja ähvardab Ukraina vastu taktikalist tuumarelva kasutada, on järjekordne näide sellest, mida USA strateegid peavad uueks ja palju keerulisemaks ajastuks, võrreldes sellega, millega Ühendriigid puutusid kokku külma sõja ajal,» kirjutab NYT.
Samas suhtub Ameerika eliit skeptiliselt võimalusse olukorda kuidagi praegu mõjutada. USA ametnikud on viimastel nädalatel rääkinud peaaegu fatalistlikult võimalusest piirata Hiina võimekuse suurendamist.
«Me ei saa ilmselt midagi ette võtta, et peatada, aeglustada, nurjata, tõkestada või purustada Hiina tuumaprogrammi, mille nad on järgmiseks 10-20 aastaks kavandanud,» ütles kindral Mark Milley läinud kuul kongressile.
Kindral Milley sõnad on karmid, arvestades, et USA püüdis aastaid maailma tuumarelvadest eemaldada. President Barack Obama pani oma ametiajal paika strateegia, vähendamaks Ameerika sõltuvust tuumarelvadest, lootuses, et teised riigid järgivad eeskuju.
Nüüd toimub vastupidine. Vladimir Putini ebaõnnestumised lahinguväljal muudavad ta New York Timesi sõnul rohkem sõltuvaks oma tuumaarsenalist.
Hiina liider Xi Jinping pole oma plaanidest saladust teinud. USA teadlaste föderatsiooni iga-aastase uuringu kohaselt on Hiinal praegu umbes 410 tuumalõhkepead. Novembris avaldatud Pentagoni raportis Hiina relvajõudude kohta öeldakse, et kui praegune tempo jätkub, võib lõhkepeade arv kümnendi lõpuks tõusta tuhandeni ja umbes 2035. aastaks 1500-ni.