INTERVJUU POSTIMEHELE ⟩ Läti president: Venemaa viljeleb 19. sajandi ideoloogiat

Läti riigipea Egils Levits Postimehele intervjuud andmas. Foto: Eero Vabamägi

Teised Euroopa riigid kasutasid 19. sajandil õigustusi, mille Venemaa on käiku lasknud praegu, iseloomustab Läti president Egils Levits intervjuus Postimehele.

Mis saab teistest riikidest, kes jäid Nõukogude Liidu lõpus purgatooriumisse, nagu Ukraina?

Vaid Baltimaadel õnnestus Nõukogude pärandist pääseda neil mainitud tingimustel, mis teistele Nõukogude Liidu osadele ei laienenud. Näiteks Kesk-Aasias on jätkuvalt autokraatsed režiimid – nad on enam-vähem iseseisvad, aga mitte demokraatlikud.

Ukraina polnud 2014. aastani demokraatia rajamises kuigi edukas ja seda mitmel põhjusel. Üks neist oli see, et neil puudus positiivne näide lähiajaloost, kui mitte just mõelda väga kaootilisele perioodile aastatel 1917–1919. Nõukogude võim kehtis seal märksa kauem. Kuid Ukrainaga oli siiski pisut teine lugu kui näiteks Kesk-Aasiaga.

Nüüd, pärast Vene invasiooni, on Ukrainal teatud perspektiive. Olukord on praegu väga selge. Vana Nõukogude ja Vene pärand pole ukrainlastele vastuvõetav, sealhulgas korruptsioon ja autokraatia.

Mistap usun, et kui Ukraina selle sõja võidab, saab Ukrainast demokraatlikum riik ja ta järgib Balti riikide, Tšehhi ja teiste teed.

Mis on venelaste tee sellest välja?

Minu arvates on probleem selles, et Venemaa sõda Ukraina vastu on ideoloogiline sõda. Boriss Jeltsini kümneaastase perioodi vältel tehti katse Venemaad demokratiseerida, kuid see oli väga kaootiline ja vastuoluline. Vene ühiskonna ja süsteemi mälestustes pole see hea aeg, see oli raskuste ja kaose ajastu.

Ja nende ühiskondlikud mälestused Teise maailmasõja eelsest ajastust on teistsugused kui omariiklusega Balti rahvastel. Sestap polnud ka suurt osa ühiskonnast, kes aktsepteeriks või eelistaks demokraatiat.

Viimase 20 aasta jooksul on Vene režiim arenenud kahes suunas. Esiteks likvideeriti kaootiline demokraatia ja Venemaast sai tõeline autokraatia, mille eesotsas on üks inimene. Teiseks, ja see on erinev teistest autokraatiatest, Venemaa muutus ideoloogiliseks riigiks, mille ideoloogia pärineb 19. sajandist. 19. sajandi riigid olid üldiselt imperialistlikud, kolonialistlikud ja rassistlikud.

Kui te vaatate ajalugu, siis õigustused, miks pidi Prantsusmaa vallutama Alžeeria või britid oma kolooniad, olid sarnased. 21. sajandil on need 19. sajandi ideed täiesti aegunud, kuid Venemaa on arenenud selles suunas.

Paistab ka, et repressioonide ja avaliku arvamuse kontrollimise tulemusel suurem osa ühiskonnast aktsepteerib seda. Ma ei usu, et see ideoloogia kaoks nii pea, mistap Euroopa peab veel mõnda aega arvestama agressiivse Venemaaga. Kui Venemaa ootamatult oma suhtumist muutma peaks, siis loomulikult muudame ka meie oma seisukohti.